kahjustada nii hingamisteed ja kopsud, halvimal juhul on tagajärjeks surm 4 · Kahjustusi mereimetajate või kilpkonnade silmadele, mis võib omakorda põhjustada haavandeid, silmahaigusi ja pimedust, tehes nii toidu leidmise nende jaoks väga keeruliseks, mistõttu surevad paljud nii nälga · Ärritust või haavandeid nahal, suul või ninas · Mereimetaja immuunsüsteemi kahjustusi või mahasurumist, mõnikord põhjustades teisejärgulisi bakteriaal- või seennakkusi · Kahjustusi punastele verelibledele · Organite kahjustusi ja rikkeid nagu linnu või mereimetaja maks · Kahjustusi linnu neerupealsele koele mis seondub linnu võimega säilitada vererõhku ning keha vedelike kontsentratsiooni · Munakoorte paksust vähendada · Stressi naftast tekitatud käitumiserinevustele
Viimastel aastakümnetel on küttimise tõttu nende loomade arv ohtlikult vähenenud. Mõõkvaalad Mõõkvaal, tuntud ka kui mõõkdelfiin on kõige suurem delfiiniliik. Ta on ümara peaga ja must-valge mustriga. Täiskasvanud isasloom võib kasvada kuni 10 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 10 tonni. Suur seljauim võib isase mõõkvaala puhul ulatuda 2 meetrini. Suurema osa kehast moodustavad lihased, mis teevad tast maailma kiireima mereimetaja. Tema sööstude kiirus võib ulatuda kuni 56 km/h. Mõõkvaal elavab 5 10nest loomast koosnevas parves. Ta toitub kaladest, kalmaaridest ja isegi vaaladest, kes on tast kuni kümme korda suuremad. Nt: küürvaal. Ta on tuntud ka nimega mõrtsukavaal, kuid inimesi ta ei söö. Looduslikke vaenlasi tal pole. Nad on pikaealised - emased võivad elada kuni 90 aastaseks, kuid paljunevad aeglaselt. Järglasid saavad üle 8 aasta. Inimtegevus
Prügi Igal aastal rändab veekogudesse miljoneid tonne prügi, mida sinna veavad harilikult spetsiaalsed laevad. Kaatritega laialiveetavatesse kalavõrkudesse, mis on mõeldud tuunaliste ja seepiate püüdmiseks, jääb igal aastal kinni ning hukkub tuhandeid delfiine, haisid, merekolpkonni ja linde. Merepõhja tõmmatud võrgud muutuvad surmalõksuks paljudele loomadele. Arvatakse, et nöörid, võrgud ja mitmesugused plastikesemed põhjustavad aastas ligikaudu 100 000 mereimetaja ning 2 miljoni linnu surma. Suurte, raskestiladestatavate esemete merre uputamine ei võimalda erilaevadel merepõhja puhastada. Naftareostus Õlikatkuoht pole kuhugi kadunud, pigem suurened see aasta-aastalt. Selgitustööde ja avalikkuse nõudmiste survel ollakse tänapäeval küll hoolikamad õlitankerite puhastamisel ning õnnetuskindlamaks on tehtud ka nende ehitud. Ent praeguseks on muutunud õlisaaste iseloom ja allikad. Vähenenud on küll suurte õnnetuste hulk, kuid
Loodusesõber. veebruar 2007. lk 34 5 Burnie David jt. Looduse entsüklopeedia. Tallinn: Varrak, 1999. lk 260 11 Väike meri, suur hüljes Loomade kroonika: Aleksei Turovski tutvustab põnevaid tegelasi Tallinna Loomaaiast. Sedapuhku teeme juttu hallhülge seltskonnaelust. Ei tea kui väike või suur see meie Läänemeri on, üks asi jääb kindlaks -- suurim mereimetaja selles meie meres on kindlasti hallhüljes. ,,Väikse mere" all mõtlen ma tegelikult hüljeste basseini Tallinna Loomaaias. Neli suurt, üle saja kilo rasket, üsna liikuvat looma suhteliselt väikses basseinis -- selline olukord võiks ju tekitada morne kommentaare, et miks te piinate loomi. Ometi olen ma kõikide pikkade aastate jooksul -- suheldes ekskursantide ja muidu loomaaia külastajatega -- , kuulnud
California lõunaosa ja California laheni. Üks merilõvi alamliik elab Galapagose saartel. Kunagi kütiti sukelnorsusid ulatuslikult, tänapäeval on nad kaitse all, tänu millele on nende arvukus stabiliseerunud. Californias elutseb ligikaudu 50000 looma, Galapagosel aga 40000 isendit. 6 Morsk Elukoht ja välimus: Morsk on loomtoiduline mereimetaja ja Arktika suurim loivaline.Morsad elavad Arktiliste merede rannikul,kus nad kogunevad suurtesse seltsingutesse. Morskadel on paks nahk ja naha all rasvakiht mis kaitseb neid külma eest.Kuigi maismaal tunduvad morsad kohmakad on nad head ujujad. Morsk võib kasvada väga suureks ning elada ka väga vanaks. Täiskasvanud isane morsk on peaaegu 4 meetrit pikk ning kaalub rohkem kui 1000 kilogrammi. Tema eluiga võib ulatuda 30 aastani
annaabi.ee 
