Rousseau osutab ka asjaolule, et faktid meenuvad läbi emotsionaalse mälu, see viib tänapäevase kognitiivse psühholoogia juurde. Samasugune on tema maailmapilt ka üksildases uitajas. Kangelane tunneb end Maal nagu oleks võõral planeedil, väärtustatakse ka üksildust. Oluline loodusesse minek, loodusega tuntakse kooskõla ja see aitab inimesel elada. Teos on eelmänguks hilisemale romantismile. Siin ongi kaks tegurit: taandumine loodusesse ja tõmbumine üksindusse. Louis Sébastien Mercier sai kuulsaks draamateoste ja heroiliste epistlitiega. Tema sõnul rikkus klassitsistlik draama ära prantsuse keele. Mercier kirjutas u 60 draamat. Vastuoluline autor, ründas klassitsismi. Kujutas inimesi, kes pole ühiskonna tipus, nagu ka Rousseau ja Diderot. Kui varasemalt kujutati lihtinimest ja tema probleeme läbi huumori, siis Mercier seda enam ei teinud. Tema kontekst oli igapäevane, puuduvad erakordsed sündmused. Tavalised töökad inimesed. Kolmas kiht jääb
mõistuse filosoofiale , vaid kõrgeneb huvi inimese isiksuse vastu. Kui palju isiksus on mõjutatud ümbritseva keskkonnda poolt.Valgustuse teine pool toob välja elamis- ja olemisviisi kitsaskohad. Neid niisuguseid senitmentalistlikke autoreid on Prantsusmaalgi rohkem. Paljud teosed pole tõlgitud. Mõned autorid võiks märkida, et R ei jääks üksi esindama Pr sentimentalistlikku kirjandust. Üks autor on nt Louis Sébastien Mercier.Sai kuulsaks draamateostega ja heroiliste epistlitega. Ta jõudis veendumisele, et klassitsistlik draama on ära rikkunud pr keele. Ta leidis, et Pr tragöödia on antiiktragöödiate karikatuur. (suur kriitika!). See võis olla oma võltsis heroilisuses ja seda klassitsistlikku tragöödiat on ka välja naerdud vms. Mercier on mahukas autor- kirjutas umbes 60 draamat. Ta on ka vastuoluline. Eriti ründab klassitsismi. Tema puhul tuleks rõhutada seda, et M
keskele, hõikab oma kileda häälega: «Meister Jacques Charmolue, vaimuliku kohtu kuning lik prokurör.» «Jehan de Harlay, aadlik, Pariisi linna ratsaöövalve ülem.» «Rüütel Galiot de Genoilhac, Brussaci senjöör, kuningliku kahurväe ülem.» «Meister Dreux-Raguier, meie kuninga vete ja metsade valitseja Prantsusmaal, Champagne'is ja Brie's!» «Rüütel Louis de Graville, kuninga nõunik ja kammerhärra, Prantsuse admiral, Vincennes'i metsade haldur.» «Meister Denis Le Mercier, Pariisi pimedatemaja valitseja!» -- jne., jne., jne. Olukord muutus väljakannatamatuks. See veider saade, mis näidendi jälgimise raskeks tegi, vihastas Gringoire'i seda enam, et ta enese arvates tükk. järjest põnevamaks muutus, puudusid ainult tähelepanelikud kuulajad. Tõepoolest, oli raske kujutleda sisukamat ja dramaatilisemat teksti. Sellal kui proloogi neli tegelast oma kitsikuses kaebasid, ilmus äkki nende sekka Venus ise, vera incessu patult dea
, and P. Knight. 1988b. The structural basis of Journal of Animal Science 84:925–937. water-holding capacity in meat. Part 2: Drip losses. In Malhotra, A. 1994. Role of regulatory proteins (tropo- Developments in Meat Science, No. 4, R. Lawrie nin-tropomyosin) in pathological states. Molecular (ed.), pp. 173–243. London, UK: Elsevier Science and Cellular Biochemistry 135:43–50. Publications. Martinaud, A., Y. Mercier, P. Marinova, C. Tassy, P. Offer, G., P. Knight, R. Jeacocke, R. Almond, T. Gatellier, and M. Renerre. 1997. Comparison of oxi- Cousins, J. Elsey, N. Parsons, A. Sharp, R. Starr, and Chemistry and Biochemistry of Meat 23 P. Purslow. 1989. The structural basis of the water- Root, D. D., and K. Wang. 1994a. Calmodulin-sensitive
annaabi.ee 
