sisse, et neid on väga hea vaadata. Minu rõõmuks esitasid nad ka oma staažikaima laulu „Kesköödisko“. Selle nad kirjutasid aastal 2008. Laulu juhatavad sisse trummide, kõristite ja kitarride kokkumäng. Laul on väga tempokas ja paneb iga kord jala tatsuma, kui seda kuulda on. Selle laulu refräänis demostreerib Silver kord oma kõrget, piirpealset vokaali, kuid teine kord laulab ta sama refrääni üsnagi madalal noodil. Viimaseks lauluks olid nad valinud oma kõige menukama singli „Für Elise“. Mille nad kirjutasid sel aastal. Laul on eriti kuulatud noorte seas. Laulu salmiosad on väga vaiksel toonil lauldud, peaaegu et sosinal. Refrääni saabudes muutub solist valjemaks ja ka laulu tempo kiireneb. Originaalloos mängib laulu taustal ka puhkpill, kuid seda ei kaasatud tollel esinemisel. See ei tähendanud seda, et seda vähem meeldivam kuulda oleks olnud. Kuna enam-vähem teadsin, mida oodata oli ja ma väga Trafficut
liivakivikaljus asuvat Neitsikoobast. Seal elab legendi järgi kaunis linalakkjuustega neiu, kes koob kuldtelgedel kangast. Kaugel pole ka Suur Taevaskoda kaunis looduslik kõlakoda, mille moodustavad 24 m kõrgune liivakivisein ja allpool laiuv avar muruplats. Suur kivi jõevoogudes on Salakuulajakivi. Tagasiteel viib kitsas rada üle Väikese Taevaskoja liivakivikalju, mis on tuntud 1969. aastal valminud Eesti ühe menukama filmi "Viimne reliikvia" võtete kohana. Võrumaa Võru linn Kauni Tamula järve kaldal asuv Võru linn on asutatud 21.augustil 1784. a Vene keisrinna Katariina II soovil ja Riia kindralkuberner krahv G. Browne käsul 57 000 rbl. eest omandatud Võrumõisa asemele. Võru vanalinna omapäraks on reeglipärase planeeringuga ning korrapärane, täisnurkselt ristuv tänavavõrk. 5
Esimesena jõutakse Väiksesse Taevaskotta, kus saab uudistada liivakivikaljus asuvat Neitsikoobast. Seal elab legendi järgi kaunis linalakkjuustega neiu, kes koob kuldtelgedel kangast. Kaugel pole ka Suur Taevaskoda kaunis looduslik kõlakoda, mille moodustavad 24 m kõrgune liivakivisein ja allpool laiuv avar muruplats. Suur kivi jõevoogudes on Salakuulajakivi. Tagasiteel viib kitsas rada üle Väikese Taevaskoja liivakivikalju, mis on tuntud 1969. aastal valminud Eesti ühe menukama filmi "Viimne reliikvia" võtete kohana. 6 2 JÕGEVAMAA Jõgevamaa on väga eriilmeline ja eriline sellele viitab ta asukohtki, mis jääb nii Eesti kesk- kui ka idaosasse, olles samas Lõuna-Eesti väravaks. Jõgevamaa ulatub Mandri-Eesti keskpunktist risti läbi Vooremaa Euroopa Liidu idapiirini Peipsi järvel.
Olen üsna sage raamatukogu külastaja. Seda põhiliselt küll õppimise eesmärgil, kuid leian, et minu puhul on hariv ja meelelahutuslik eesmärk põimunud. Peamiselt laenutan erialast kirjandust ja mulle endale kõige huvitavamat: eesti kirjandusklassikat. Teatris käin ma paar korda aastas. Kuigi mulle meeldib teatris käia, siis paraku on tihti puudus ajast ja rahast. Kindlat teema- või zanrieelistust mul teatri puhul ei ole. Tavaliselt püüan ära vaadata mõne menukama lavastuse. Kinos käin üsna harva, kuna jällegi aeg ja finantsolukord ei luba. Samuti tuleb mängu faktor, et filme on üsna kiiresti pärast nende linastumist võimalik internetist alla laadida. Ka filmide puhul ei ole mul kindlat zanrieelistust, kuid väärtfilme vaatan kõige meelsamini. Eelnevalt kirjeldatu moodustab minu teabevälja operatiivse kihi (O kihi), mis on fundamentaalsest ja spetsialiseeritud kihist palju suurem. Minu operatiivne kiht koosneb
(Warren, 2018) Järgmisena võttis Egerton käsile “Uhkuse ja eelarvamuse”, panustades raamatusse seekord rohkem aega ja raha ning jaanuaris 1813 valmis köide, mida tabas kohe õnnestumine. Raamat müüdi nii ruttu välja, et järgmine trükk telliti juba oktoobriks. (Warren, 2018) “Mansfield Parkiga’’ hakkas Jane´i edu aina kasvama (avaldatud juulis 1814). Inimesed olid tema tööst vaimustuses. Tol ajal oli tegu kõige menukama ja tulusama teosega, mida Austen avaldanud oli. Suurema kasumi tõstmiseks vahetas Jane kirjastajat ning liitus palju kuulsama Londoni avaldajaga, John Murrayga. Murray jäi Austeni viimaseks kirjastajaks kuni Austeni surmani. (Warren, 2018) 7 Murray käe all avaldati teine “Mansfieldi Parki” väljaanne, “Emma’’ (detsember 1815), “Northangeri klooster’’ (detsember 1817
annaabi.ee 
