(Wynn 2015) 10 4. COACHING EI OLE MENTORLUS Paljud inimesed ekslikult arvavad, et mentorid avaldavad oma treenitavatele samasugust mõju nagu coach’id enda hoolealustele, arusaamata sellest, et mentorlus ei ole sama, mis coaching. Selles peatükis ongi coaching’u ja mentorluse võrdlus, tuues välja nende kahe peamised erinevused. 4.1. Eesmärgi erinevus Coaching’ul ja mentorlusel on kaks eri eesmärki. Coaching’u käigus üritatakse tõsta inimese teadlikust iseendast. Seda tehes kasvab paratamatult ka inimese enesekindlus ja vastutus, mis on kindlasti väga vajalikud individuaalse arengu edendamiseks. Mentorluses aga vastupidiselt coaching’ule ei toimu inimesel areng nii iseseisvalt. Peamine eesmärk on mentorluses hoopiski jagada teiste kogutud kogemusi. Enesekindlus, teadlikus ja vastutus jäävad tahaplaanile. (Ülavere 2012) 4.2. Arengu eelduse erinevus
keskkonna, mis võimaldab omandada tööturul ja ühiskonnas üldiselt vajalikke kompetentse. (Hamilton, Hamilton 2002) Mentorlussuhe koosneb mentorist, kes on omal alal kõrgelt spetsialiseerunud ning jagab enda teadmisi vähem kogenud isikuga (mentee), kellel on huvi konkreetses valdkonnas kogemusi omandada. (Bynum, 2015) Parim mentorlussuhe sarnaneb pigem suhtele, mis on vanema ja "täiskasvanud lapse" vahel, kui ülemuse ja alluva vahel (Chopra ja Saint 2017). Mentorlusel on sarnaseid jooni sõprusega, nagu näiteks inimesest hoolimine, kuid see ei ole kahe inimese vaheline sõprus. Kõige paremini saab öelda, et tegemist on professionaalse tiimiga, kuna mentorlusel on sihid, mille poole püüeldakse koos. (Usova ja Anderson 2016) Mentorlussuhet iseloomustab vastastikune austus, usaldus, jagatud väärtused ja hea kommunikatsioon. Ettevaatlik peaks olema menteede valikuga ning hoiduma
Kahjuks näitab tõendusmaterjal, et kogukondlikud sekkumised ei ole eriti mõjusad antisotsiaalse ja delinkventse käitumise ennetamisel ja vähendamisel. Samas on tõendusmaterjal saadudmadalakvaliteediliste hindamisuuringute abil, mis tähendab, et kvaliteetsete lisauuringutega võib saada märksa usaldusväärsemaid tulemusi. Teatav mõju on kambaprobleemide ennetamise programmidel, kogukonnapõhisel mentorlusel ja koolijärgsel huvitegevusel. Ehkki kambaliikmelisuse ennetus pole valdavalt efektiivseks osutunud, on sellistestki programmidest üks osutunud paljutõotavaks. Samuti on positiivseid tulemusi andnud regulatiivsed sekkumised, mis piiravad alkoholi, tubaka ja tulirelvade kättesaadavust jms, ning meediasekkumised. Kuna delinkventse käitumise riski- ja kaitsetegurid ilmnevad inimest ümbritseva keskkonna eri
Ma loodan, et see raamat toetab ja võimaldab seda valikut. olukordades. Kolleegitoe kontekstis on arutluse all probleemid nagu raskesti juhitav klass, (õpetaja) ahistamine (õpilaste poolt!), stress ja sellega toime tulemine. Iga probleemi puhul uuritakse toimetulekuviise erilise rõhuasetusega toetaval mentorlusel. Bill Rogers NB Juhtuminäited ja juhtumikirjeldused on selle teksti oluliseks osaks. Kõik arutluse all olevad Kolmas väljaanne tegevused ja oskused on illustreeritud juhtumikirjeldustega, mis pärinevad Austraalia ja Inglise
annaabi.ee 
