-Emad hoolitsevad rohkem sel perioodil -Tähtis, et oleks üks või kaks võtmeisikut, kes armastaksid ning tähelepanu keskpunktis olek mõne aasta(sisemise turvatune arenemiseks, suhtlemiseks, armastamises ja dialoogi pidamiseks) 6-13 eluaastat -Emotsionaalselt isa kõige tähtsam -Loevad pisiasjad(jalutuskäigud, grillimine jne) -Naudi, kui poeg tahab sinuga koos olla) -Ära heitu, kui poeg mängib vintsket selli 14 ja edaspidi -Poisid vajavad täiskasvanud mentorit-inimest, kes aitaks laia maailmaga kohaneda Testosteroon -Tagab nooruki kiire kasvu, tekitab tahte midagi saavutada, õhutab teistega konkureerima, tekitab vajadust kindlakäelise suunamise ja turvalise, hästi korraldatud keskkonna järele Vallandab märkimisvääresed muutused: -nelja-aastaselt õhutab aktiivsele tegevusele ja poisilikkusele -kolmeteistkümneselt kiirendab kasvamist ja tekitab segadust -neljateistaastaselt paneb piire katsuma ja meeste maailma välja murdma
Mängufilmitegelasel peaprioriteediks oli siiski ainult oma armastatu päästmine. Peale selle ei jätnud ta hätta ka nõida, kellel ta aitas saada tagasi tolle võlujõudu. Mõlemad kangelased näitasid üles armastust ja hoolivust vanemate vastu, kes nad üles kasvatasid. Multika-Herakles tundus olevat veidi lapsikuma käitumisega kui mängufilmi-Herakles. Ta lasi ennast kergemini oma teelt kõrvale viia, ühtlasi lasi ta end armastusest pimestada ning ei uskunud oma mentorit, kui too Heraklesele ütles kui reeturlikult tema armastatud neiu käitunud on. Multikakangelane oli uhkem, kuna riigi lõikes oli ta kuulus ning külvati üle erinevate autasude-ja aupaistega. Tema auks püstitati sambaid ning tehti teemakohaseid suveniiri-ja muid lõbutooteid. Erinevusi oli ka Herakleste välimuses. Kui Mängufilmikangelane oli tumedate juustega, habemega, siis multikategelane oli heledama pea ja siledama näoga. Mõlemad olid pikad, hea füüsilise vormi ja
aastal. Kõige vanem ülikool Eestis on Tartu Ülikool, asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt 1632. aastal. 1919. aastal ülikooli kursused lugedakse eesti keeles. 3.TARTU ÜLIKOOL 3.1 Tartu Ülikooli ajalugu Tartu Ülikool oli asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt 1632 Liivimaal, nime all Academia Gustaviana. Ta sai teise ülikoolina Rootsis (pärast Uppsala) - Universitas Gustaviana. Esimeseks Akadeemia rektoriks kuningas Gustav II Adolf määratas oma õpetajat ja mentorit, Liivimaa kindralkubernerit, Ingerimaa ja Karelii-Yuhani Schutte. 5 3.2 Eesti aeg Tartu Ülikoolis Eeltööd ülikooli avamiseks olid alanud märtsis 1918. 1. detsembril 1919 alustas ülikool tööd eestikeelse Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolina. Esialgset õppejõudude nappust aitasid leevendada kutsutud teadlased ja õppejõud - Soomest Lauri Kettunen, Ilmari Manninen,
Näiteks sisemise valiidsuse tagamiseks on intervjuule lisaks standardsetele küsimustele lisatud avatud küsimused, mis võimaldavad respondentidel kajastada enda hinnanguid mentorluspaari koostööle. Hiljem vastused kodeeritakse. Valimi kirjeldus Valimi moodustavad X organisatsioon mentorlusprogrammis osalenud 20 paari, kokku 40 inimest. Intervjueeritakse kõiki programmis osalejaid individuaalselt - 20 menteed ja 20 mentorit. Antud ettevõtte siseselt kasutame kõikset valimit (tõenäosuslik valim), kuhu kuuluvad kõik üldkogumi liikmed. Mentorlusprogrammi kestvus oli aasta, kus mentoriks olid kogenud spetsialistid, kes aitasid läbi programmi menteedel ehk alles alustavatel töötajatel tööle paremini sisse elada ning kohaneda. Mentorluspaaridest pooled olid kokku viidud programmi juhi otsuse läbi ning pooled olid tekkinud spontaanselt - menteed valisid endale ise mentorid. Läbi
Mentor Teistes ühiskonnateadustes räägitakse kasvatuse asemel juhendamisest, tuutori tegevusest, suunamisest ja õpetamisest ning vastavalt juhendajast/järelvaatajast, tuutorist, treenerist, õpetajast, jne. Iseäranis sotsiaalpsühholoogias on viimasel ajal esile tõusnud mentori mõiste, mille all mõeldakse ennekõike täiskasvanu kasvu ja arengut suunavat isikut, kes on juhendatava arvates targa ja usaldusväärse nõuandja või vaimse ema/isa rollis. Mentorit ei saa pidada kasvataja sünonüümiks, ent paljudes seostes on nende terminite tähendus lähedane. Antiik-Kreekas peeti heaks mentoriks järgmiste omadustega inimest: - on juhendatavast piisavalt palju kogenum ja pädevam - oskab motiveerida, kuulata ja toetada - on oma positsioonis ja oskustes kindel - on alati usaldusväärne ja vastutustundlik - suudab mentorisuhte olemust säilitada. Vanemlus kui psühholoogiline ja sotsiaalne nähtus
käitumuslikult keskendatud, üksteist toetavad ja pideva tagasisidega kindlustatud. Probleemi analüüs Mentor aitab seda läbi viia, külastades varakult kõnealust klassi. Sellised külastused peavad Tagasiside olema hästi kavandatud, eriti järgneva osas: kuidas mentorit klassile tutvustatakse (lühidalt); Et tagasiside oleks toetav ja tõhus, peab see keskenduma eesmärgiks seatud valdkondadele; milline on mentori roll koosõpetamise ajal; kuidas võiks mentor reageerida tunni käigus esile konkreetsetele eesmärkidele või oskustele
annaabi.ee 
