kujuneb folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljastamist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub (algab mens.) Menstruatsioon- tsükliliselt (u 28 päeva) korduv vereeritus suguküpse naise kehast, mille tagajärjel väljutatakse kehast viljastamata munarakk ja osa emaka limaskestast. 1o. Oska arvutada mens-tsükli erinevaid osasid. Menses- kestab 5 päeva Ovulatsioon- 14 päeva enne järgmise mens-tsükli algust Järgmine tsükkel algab 29. päevaL pärast eelmise algust (kestab 28 päeva) 11. Viljastumine- Embrüo- idulane Lõigustumine- (mitoosiprotsess) tavaliselt viljastumisele järgnev protsess, mille käigus taastatakse hulkraksus, tekitatakse rakkudevaheline kontakt ja tekitatakse tuuma-tsütoplasma suhe. 12. Millal kinnitub (mitu päeva pärast viljastumist) kinnitub blastotsüst emakale?
Munasari on paariselund. Naisel asuvad munasarjad vaagna allosas. Munajuhad - umbes 10-12 cm pikkune torujas elund, mis ühendab kõhukelmeõõnt emakaõõnega. Munajuha kaudu kandub munarakk munasarjast emakasse. Munarakk - naise organismi kõige suurem rakk. Munaraku mõõtmed on ligikaudu 0,1- 0,2 mm. Munarakk on kerajas, tema keskel on rakutuum ja ta on kaetud mitmete kestadega. Menarhe naiste esimene menstruaalne veritsemine. Menstruatsioon (ehk menses ehk menorröa) on naise emaka tsükliline vereeritus. Ovulatsioon - munaraku vabanemine munasarjast. See on sinu menstruaaltsükli fertiilne aeg. Igal kuul küpseb sinu munasarjas munarakk ning kui ta saavutab teatud suuruse, vabaneb munarakk munasarjast ning liigub mööda munajuha emaka suunas Menoppaus on naise elu loomulik osa. Üleminekueas, mida kutsutakse ka klimakteeriumiks, esineb naistel sageli erinevaid kaebusi: näiteks kuumahood, öised
inimkeha suurim rakk, on eluvõimeline veel umbes ööpäeva jooksul pärast ovulatsiooni. Munajuha haarab vabanenud munaraku oma narmastega ja juhib emaka poole. Alates ovulatsioonist hakkab munasarjas tekkiv kollaskeha tootma kollaskehahormooni. Kui munarakk ei viljastu (naine pole vahekorras!), lõpeb kollaskehahormooni tootmine ja see vallandab uue menstruatsiooni. Hukkunud munarakk väljub koos emaka limaskestaga emakast seda nimetataksegi menstruatsiooniks (kõnekeeles ka menss, menses, päevad, külalised, kuupuhastus jne). Emaka limaskest hakkab nüüd uuesti paksenema, et olla valmis uue küpse munaraku vastuvõtuks. Ja ring algab jälle otsast! Kui aga munarakk viljastub ja emakas hakkab arenema rasedus, siis toodavad munasarjad jätkuvalt kollaskehahormooni ja menstruatsiooni oodatud ajal ei järgne. Menstruatsioonid algavad 10.-16. eluaasta vahel (keskmiselt 1213-aastaselt) ja lõpevad 50. eluaasta paiku.
GnRH-le on nõrgenenud. Enamasti iseloomustavad kolm sümptomit – häirunud toitumine, menstruatsiooni lakkamine ja luutiheduse kahanemine. Anoreksia – kehamass vähemalt 15% normist madalam, 50%-l kaasnev buliimia. Leiuks aeglane südamerütm, madal vererõhk, hüpotermia, kuiv nahk. CRH taseme tõus, kortisooli tõusnud tase. Kehakaalu taastudes tõuseb esmalt kortisooli, seejärel gonadotropiinide tase. Kaalu taastudes taastub ka menses. 4. Prolaktineemia erinevad vormid, nende avaldumine laborianalüüsides ning patsiendi kaebustena. Hüperprolaktineemia on prolaktiini liig. Esineb hüperandrogenism, anovulatsioon, amenorröa, rinnapiima sekretsioon. Hüpoprolaktineemia on prolaktiini puudulikkus. Esineb ovariaalne düsfunktsioon. Võib tekkida buliimiast. 5. Milliseid seisundeid võib varjata hüperprolaktineemia juhuslik leid laborianalüüsis?
üleminekuiga võib jagada pre-, peri- ja postmenopausiks. Seda perioodi iseloomustab munasarjade talitluse järkjärguline nõrgenemine. Anovulatoorsed tsüklid järjest sagenevad, viljastumisvõime väheneb, hakkab vähenema östrogeenide produktsioon. Muutub menstruatsioonitsüklite rütm, menstruatsioonid korduvad harvemini, esineb ebakorrapärasust. Premenopausi perioodis on menstruaaltsüklid veel regulaarsed; Perimenopausi perioodis, mis jääb vahetult enne menopausi, võib menses olla juba ebaregulaarne, kuid on siiski esinenud viimase 12 kuu vältel vähemalt korra. Menopausi all mõistetakse viimast menstruatsiooni e. viimast munasarjade poolt kontrollitud verejooksu. Menopausi saame hinnata vaid retrospektiivselt - kui viimasest menstruatsioonist on möödunud 1 aasta. Menopaus saabub tavaliselt 47.- 52.a. vanuses, keskmiselt 50.eluaastal. Postmenopausiks nimetatakse perioodi, mis algab 1 aasta peale viimast menstruatsiooni. Seenium e. vanadus algab 60-aastaselt
annaabi.ee 
