2. Antud tekstikatke pärineb Carlo Ginzburgi raamatust ,,Juust ja vaglad. Ühe 16. sajandi möldri maailm". Carlo Ginzburg oli üks esimesi mikroajaloolasi. Mikroajalugu on üks kaasaegsetest ajaloo uurimise vormidest ja selle puhul uuritakse tavaliselt kas mingit kindlat isikut või sündmust. Seda tehakse loomulikult väga detailselt ja põhjalikult. Teoses ,,Juust ja vaglad" ongi põhjalikult käsitletud mölder Menocchio elu ja tema põhimõtteid. Tegevus toimub 16. sajandil ja vaadeldakse pigem Menocchio elu kui tervikut, mitte tema elu möldrina, nagu pealkirjast mulje võib jääda. Menocchio ei olnudki tegelikult üks tavaline mölder, temas peitus palju enamat. Erinevalt teistest temaga samasse klassi kuuluvatest inimestest oskas ta nii lugeda kui ka kirjutada, see aga kujundas talle teistsuguse maailmapildi, mida ta igal võimalusel teistega jagada üritas. Nagu tekstikatkes ka
sajandi inimese vaade. Igasugustes tekstides peegeldub nii kirjeldatava aeg kui ka kirja panemise aeg. Filmide puhul on seda kerge märgata, "Viimne reliikvia" kirjeldab küll Eesti elu keskajal kuid selles peegeldub ka palju 1970. Eesti kohta, mil film valmis. Ginzburgi loo peategelaseks on lihtne tööline. See mölder oskab aga lugeda ja kirjutada, mis tõstab ta oma ühiskonnas siiski erilisele positsioonile, sest selliseid inimesi ei ole lihtrahva seas palju. Tänu sellele, et Menocchio oskas lugeda ja kirjutada, on tema kohta säilinud andmeid. Tema lugu on hiljem kokku pandud kohtuprotokollide järgi, tema raamatute ja teadmiste põhjal järeldusi tehes. Lugu toimub 16. sajandil, mis on oluline ajasõlm Euroopas. Teadmised ajaloolisest taustast annavad võimaluse möldri lugu analüüsida ja näha seda, mis oli säilinud dokumentide taga. 16. Sajand oli murranguline aeg, kus varem kehtinud usulises maailmapildis tekkis lõhenemine
mõõdutunne. Eluloo puhul on tegemist ajalooga. Mihhail Lotman on loengus öelnud: "Ajalugu ei ole mitte minevikus toimunud sündmused, vaid ajaloo kohta kirjutatud sündmused." Järelikult on lugu väga subjektiivne. Kindlasti ei muuda see, et allikas ei ole "objektiivne" teda kasutuskõlbmatuks. Kõik mis öeldud või kirjutatud on tõene seni kui ei ole tõestatud vastupidist. Elulugude kirjutamist ajendavad erinevad põhjused. Menocchio puhul olid selleks tema drastilised vaated ning dramaatiline elu. Menocchiole sai saatuslikuks maailmapilt, mille järgi maailm on samamoodi tekkinud nagu vaglad juustusse. Sügaval keskajal mõisteti ta vangi, kus ta kirjutas kaitsekirja, mille puhul jäi kaheldavaks, kas tema on selle autor. Ehk oli Menocchio keha ja vaim tõepoolest nii murtud, kuid samas võib see olla ka erinevate allikate poolt moondatud. Eluloo puhul on objektiivsus alati kaheldav.
Peamised uurimisprobleemid: vaikne ja kõvahäälne lugemine; lugemisasendid ja -viisid; lugemine ja sotsiaalsed ning soolised eristused jne. 2) Teoreetiline lugemisajalugu: kuidas on tekste eri kultuurides tõlgendatud, s.t. loetut mõistetud? Peamised uurimisprobleemid: erinevad lugemise `ootushorisondid', erinevad lugemisstrateegiad, erinevad tähendusloome viisid Carlo Ginzburg: lugemisviis on olulisem kui raamat: "Kui me hakkame ükshaaval võrdlema Menocchio mainitud raamatute lõike järeldustega, mida ta nende põhjal tegi (või isegi viisiga, kuidas ta neid kohtunikele rääkis), leiame pidevalt lünki ja kohati olulisi vasturääkivusi. Igasugune püüd pidada neid raamatuid "allikateks" tavapärases mõttes, kukub kokku Menocchio lugemisviisi originaalsuse ees. Seega on tema lugemisviis tekstist olulisem. Menocchio asetas alateadlikult enda ja trükitud lehe vahele filtri, mis laskis läbi teatud lõigud
annaabi.ee 
