[8] TELEFONIST TULEVATE KIIRGUSTE MÕJU Telefonid tekitavad kahjulikke kiirgusi, mis tekitavad terviseprobleeme ning nende kahjulikkust on uuritud ka taimede peal. Mobiiltelefonid emiteerivad raadiosageduslikke laineid, mis mõjutavad inimese keha biokeemilisi signaale, mis aja jooksul võib põhjustada mitmeid probleeme ja tõsta oluliselt vähiriski. Just sellise kiirgusega on seotud ajukasvajad (glioomid), akustilised neuroomid (ajust kõrva kulgev kasvaja), meningioomid (närvisüsteemi kasvaja), süljenäärmete kasvajad, silmavähk, munandivähk ja leukeemia (verevähk). Need lained mõjutavad ka DNA parandamise ja taastumise protsesse. Lõpptulemuseks on ikka kahjustatud ja talitlushäirega DNA. [10] Telefoni mikrolained mõjutavad aju-verebarjääri. See on barjäär, mis laseb toitained sisse, jättes mürgised ained ,,ukse" taha. Testid näitasid, et alati, kui subjekt oli saanud mikrolainete
Arstid oskavad harva seletada, miks ühel inimesel tekib ajukasvaja ja teistel mitte. Samas on selge, et ajukasvajad ei ole nakkuslikud. Keegi teine ei saa teid sellesse haigusesse ,,nakatada". Uuringud on näidanud, et inimestel, kellel on teatud riskitegurid, on suurem tõenäosus ajukasvaja tekkeks kui teistel. Riskitegur on ükskõik milline faktor, mis suurendab isiku võimalust teatud haiguse tekkeks. · Meessugu. Üldiselt on ajukasvajad meestel sagedasemad kui naistel. Samas on meningioomid naistel sagedasemad. · Rass. Ajukasvajad on valgetel sagedasemad kui teistest rassidest inimestel. · Vanus. Enamik ajukasvajatest leitakse 70-aastastel või vanematel inimestel. Samas on ajukasvajad laste seas sageduselt teine vähk (leukeemia on kõige sagedasem vähk lapseeas) ja noorematel kui 8-aastastel esineb ajukasvajaid sagedamini kui vanematel lastel. · Perekonnaanamnees. Inimestel, kelle pereliikmetel on esinenud glioome, võib selle
ajukelmete, kraniaalnärvide ja spinaalsete närvijuurte, perifeersete närvide ning autonoomse närvisüsteemi, kolju ja lülisamba haiguste, väärarendite, vigastuste ja samuti verevarustuse häirete diagnoosimine, kirurgiline ja mitteneurokirurgiline ravimine. Levinumad neurokirurgiliselt ravitavad haigused on ajukasvaja, seljaaju pitsumine, ajuveresoonte aneurüsm, koljusisesed verevalumid, liikvori lekked, meningioomid, seljaaju vigastused ja lumbaalkanali kasvajad. Pea- ja seljaaju süvastruktuuride elektrilise stimulatsiooniga on võimalik ravida ka selliseid neuroloogilisi haiguseid ja seisundeid nagu Parkinsoni tõbi, essentsiaalne treemor, düstooniad ja krooniline valusündroom. Peaaju trauma, patsientide hindamine ja käsitlus Kukkumine, löök vastu pead jms. Ajutrauma võib põhjustada muutusi mõtlemises, liikumises ja igapäevaeluga toimetulekus. Kõige raskem on mõista ajutraumaga kaasaskäivaid
organismile. Ajukasvajate kulg võib olla pikaldane. Kasvajad võivad olla kas healoomulised ehk küpsed (diferentseerunud rakkudest), mitteküpsed (emrüonaalset tüüpi rakud) või esineb anaplaasia, mille korral diferentseerunud rakkudest saavad mittediferentseerunud. Eristatakse mitmeid ajukasvajate liike. Neist tavalisemad on glioomid, oligodendroglioomid, ependümoomid, medulloblastoomid, astrotsütoomid, neurinoomid ning meningioomid. Kõige levinum vorm on glioom, mis moodustab kõigist ajukasvajaist umbes poole. Nii healoomuline kui ka halvaloomuline kasvaja kujutab inimesele peaaegu alati suurt ohtu, kuna iga peaajukasvaja avaldab oma paiknemise tõttu koljuõõnes rõhku ajukoele. Ajukasvajaid esineb igas vanuses inimestel, kuid sagedasemad juhud on varases lapseeas ja keskeast edasi. Täiskasanutel kasvajaid viis korda enam kui lastel. Primaarsed ajukasvajad on oma alguse
annaabi.ee 
