2. Ramus inf m rectus inf, m rectus medius, m obliquus inf Nucl oculomotorius accessoriusradix parasymphaticaümberlülitus ganglion ciliaresnervus ciliare brevesm sphincter pupillae, m ciliaris 2. N. trochelearis 4 Nucl trochlearism obliquus sup 3. N. Abducens 6 Nucl abducentism rectus lateralis 4. N. Hypoglossus 12 Nucl n hypoglossi: · Hüpoglossusekiududeta harud 1. Ramus meningeus dura materile 2. Radix sup (moodustab ristumisel radix inferioriga ansa cervicalise) m sternohyoideus, m omohyoideus, m sternothyroideus (otse haru) 3. Ramus geniohyoideus m geniohyoideus · Hüpoglossusekiududega harudrami lingualeskeelelihased 12. närvi ühepoolsel kahjustusel väljutab terve poole m genioglossus keelt tugevamini, mistõttu see kaldub haigele poolele. Vistseraalkaarte närvid: 1. N. Trigeminus 5, 1
segatüüpi närv piirkonnast ja hõlmavad täielikult X närvi kiude, mis lülituvad ümber perifeersete somatosensoorse komponendi. põimikute, eriti intramuraalsete · R meningeus innerveerib kõvakelmet tagumise põimikute terminaalganglionides koljuaugu piirkonnas (vistseraal-eferentsed kiud lülituvad · R auricularis läbib oimuluu canalis ümber). Domineeriv on
Närvitüvi laskub kaelapiirkonnas m. stylohyoideuse siseküljel, a. Carotis interna ja v jugularis interna vahel allapoole, pöördub siis kaarjalt ette ja lõpeb keele lihastes. XII närvil on ühendusi naabernärvidega (truncus symphaticus, X närv), eriti spinaalnärvidega (C1-3), millega on otseses suguluses. Ülemised kaelanärvid annavad kiude n hypoglossusele, mis edaspidi eralduvad sellest omaette harudena. Harud. Hüpoglossusekiududeta harud (mood kaelanärvide arvel) 1. Ramus meningeus dura materile. Pisike haru, mis suubub ülespoole. 2. Radix superior (C1-2-st) kaela eesmise rühma lihased: A) M. sternohyoideus, m. omohyoideus (seda innerveerivad 2 haru), m. sternothyroideus radix superior laskub mööda a. carotis communist alla, ühineb C2-3-st lähtuva radix inferioriga, moodustub kaelasilmus ansa cervicalis, mille harud (4 tk) innerveerivad neid lihaseid. B) M. thyrohyoideus saab XII närvilt otsese haru 3
m. tibialis anterior - n. peroneus profundus (plexus sacralis) 5) millise lihase all asub kaelapõimik plexus cervicalis, kuidas nimetatakse kohta kust väljuvad nahaharud paikneb m. sternocleidomastoideus’e all; nahaharud väljuvad punctum nervosum’ist 6) milline närv, mis põimikust innerveerib õlavarre eesmise rühma lihaseid n. musculocutaneus - plexus brachialis 7) spinaalnärvi harud, milliseid neist moodustavad põimikuid (tõmmata joon alla) ramus ventralis, ramus dorsalis, ramus meningeus, rami communicantes; ventraalharud (v.a. rinnanärvid) moodustavad põimikuid 8) plexus lumbalis’e moodustumine (segmendid), harud alajäsemele, milliseid lihasrühmi innerveerivad moodustavad 12. rinnanärvi ja 1-4. nimmenärvi ventraalharud; harud alajäsemele: 1. n. cutaneus femoris lateralis 2. n. femoralis: vagnavöötme vahelmise rühma lihased, reie eesmise rühma lihased 3. n. obturatorius: reie mediaalse rühma lihased
annaabi.ee 
