(116 lehekülge, pojadega edasi tehtud. Hoitakse Saltõkovi-Stsedrini raamatukogus Peterburis). Nendes kogumikutes Semjon Remezov paigutas oma 10 originaalkaarte, pilte, kirjeldusi ning tema huvitatavate kaartide koopiaid. (. .) Joonis.6. S.Remezov. Siberi käsitsitöö kaart tema ,,Horograafilises raamatus", 1697.a. (, 2004) Taas kaardistati Venemaa lõunaosa, millega tegelesid alguses Nakovalnik ja Salomein (1686) ja seejärel Georg von Mengden, kelle käsikiri Jacob Bruce versioonis anti vene ja ladina keeles välja Amsterdamis 1699.a. Tegemist oli esimeste Venemaa kaartidega, mis ilmusid trükituna. Kaks aastat hiljem ilmus Hollandis Doni jõe atlas, mille koostas Cornelius Cruize Venemaa teenistuses olnud hollandi admiral. Nähtavasti oli kavas Hollandis trükkida ka Remizovi Siberi atlas, aga selleni ei jõutudki. XVIII sajandi alguses tegi Venemaa kartograafia suure sammu edasi. Originaalkaartide
1680.aastatel Rootsi riigikassa hakkab kasvama, jõutakse plussi ja hakatakse tulu teenima. Põhjasõja eelõhtuks oli Rootsi riigikassa raha täis, rahaliselt oldi valmis, sõjaliselt ja diplomaatiliselt mitte. Karl XI valitsemise alguses oli riigil 10,5 milj riigitaalrit võlga, aastane sissetulek 4 milj. Reduktsiooni idee oli 1678.aastal uuesti üles kerkinud, oli see idee jõudnud ka Liivimaalaste teadvusesse. Liivimaa aadlikud võtsid igaks juhuks teekonna Stockholmi, Gustav von Mengden delegatsiooni juht, kohtuti kuningaga Ljungbys, räägiti olukorrast, seal olles olid aadlikud reduktsiooniga nõus, aga soovivad, et kõrgaadlilt tuleks maa tagasi võtta, sest Liivimaal oli suuremad maavaldused Rootsi kõrgaadlile läänistatud. Sooviti ka, et nende maid tagasi ei võetaks ja sooviti ka oma privileegide taaskinnitamist. Kuningas kaarte ei avanud, et reduktsioon on veel ulatuslikum, aga samas on nõus privileege kinnitama. Kui 1680.aasta riigipäev on ära
Püüti selles suunas, et kohtuasjad ei läheks provintsist välja. Ainult äärmine juhus, kui asi Peterburgi läks. Eestimaal suudeti seda kokkulepet rohkem täita. Õiguskorraldus. 18. sajandil jääb kehtima varasem, Rootsiaegne õiguskorraldus, mis kujunes välja 17. sajandil. Philipp Crusius von Krusenstern. Tema abiline Caspar Mayer. 1650. aastal panid kokku kuueköitelise Eestimaa rüütli- ja maaõigus. Liivimaal tegi sama töö ära 1640. aastatel Engelbrecht von Mengden. Tema tööks oli viieköiteline Liivimaa seadustekogu, seda on nimetatud ka Liivimaa maaõiguseks. See saabki kohtumõistmise aluseks. Rootsi võimud ei kinnitanud neid seadusi 17. sajandil, seda ei tee ka Vene võimud, samas ei tee takistusi nende seadustekogude kasutamisele. Muid seadustekogusid veel ei ole ja ainult neid kasutatigi. Püüe saada ametlikku kinnitust oli, kuid seda ei antud. Esimest korda provintsiaalõigusena kehtestatakse 1845. aastal.
Kõik mõisad, mis on alates 1640 a eravalduses, peavad ära andma poole oma aasta tulust. Laiendati 78 a provintsidesse.Nii Eestimaa kui liivimaa rüütelkond arutasid seda, Eestimaal leiti et peaks ära maksma, maksukohustuslikke inimesi väga vähe.Liivimaal oli neid väga palju, mistõttu maapäev,mis kokku tuli on vägagi elav olnud. Tehti põhimõtte küs, enne midagi ei maksta kui saadetakse saatkond kuninga juurde. Saatkonna etteotsa tõuseb Gustav von Mengden. Minnakse kuninga juurde ja otsustatakse laiemalt asju kaevata, otsustatakse esitada kaebus rootsi kõrgaadli vastu, kes liivimaal omasid suuri maavaldusi. Kuningas võttis saadikud vastu 1684 a andis välja ka resolutsiooni ( Ljungby resolutsioon). Kuningas kinnitas resolutsiooniga, et ette ei võeta midagi, mis ei lähe vastuollu eelnevate privileegidega, Ljungbys taaskord kinnitas liivimaalaste privileegid. Liivimaa poliitilist võiu ei kavatsenud ta mingil moel piirata
annaabi.ee 
