loendeid, kuid kahe peamise (vastandliku) eesmärgina võib välja tuua esiteks menetluse tulemuse õigsuse ja/või ratsionaalsuse tagamise (menetluse regulatiivne ehk konflikti lahendav roll) ning teiseks menetluses osaleva isiku inimväärikuse austamise (menetluse sümboolne ehk väärtusi loov funktsioon). Esimest menetlusreeglite tähenduse käsitlust võib tähistada sõnaga ,,instrumentalism", kus menetlusnõuded on üksnes vahendid eesmärgi - ratsionaalse ja/või õige menetlustulemuse - saavutamiseks. Teist käsitlust võib nimetada menetlust tähtsustavaks, kus protseduurilist õiglust, mis peab kaitsma isikutja tema inimväärikust, peetakse omaette eesmärgiks (Parrest 2006: 24). Suuri üldistusi tehes võib väita, et Mandri-Euroopa riigid kalduvad menetlus- ja vorminõuete kehtestamist õigustama eelkõige kasulikkuse seisukohast lähtuvalt. Hea haldus tähendab eelkõige tõhusat haldust - menetlusosaliste õiguste tagamine (nt menetlusse kaasamise ja ärakuulamise
loendeid, kuid kahe peamise (vastandliku) eesmärgina võib välja tuua esiteks menetluse tulemuse õigsuse ja/või ratsionaalsuse tagamise (menetluse regulatiivne ehk konflikti lahendav roll) ning teiseks menetluses osaleva isiku inimväärikuse austamise (menetluse sümboolne ehk väärtusi loov funktsioon). Esimest menetlusreeglite tähenduse käsitlust võib tähistada sõnaga ,,instrumentalism", kus menetlusnõuded on üksnes vahendid eesmärgi - ratsionaalse ja/või õige menetlustulemuse - saavutamiseks. Teist käsitlust võib nimetada menetlust tähtsustavaks, kus protseduurilist õiglust, mis peab kaitsma isikutja tema inimväärikust, peetakse omaette eesmärgiks (Parrest 2006). Hea halduse mõiste sisaldub paljude riikide seadustes, kuid selle piirid on enamasti ebamäärased, mida peetakse üldiselt positiivseks, sest see võimaldab arvestada konkreetset olukorda. Samamoodi on täpsemalt määratlemata hea halduse juurde kuuluv nõuandmiskohustus
Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud."12 Oluline on rõhutada, et "ebavõrdset kohtlemist ei saa õigustada pelgalt administratiivsete raskustega."13 Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine muutub eriti oluliseks juhtudel, kui haldusorganile on jäetud väga ulatuslik kaalutlusõigus ja menetlustulemuse õigsuse kontrollil peab kontrollija (kohus) keskenduma eeskätt menetluse õigsuse kontrollile. PS § 12 suhtes on erinormiks PS § 30, mis tagab isikule subjektiivse õiguse võrdsele kohtlemisele avaliku teenistuse ametikohtade hõivamisel. Tuginedes võrdse kohtlemise põhimõttele, ei saa isik nõuda ka ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist. S.t isik ei saa võrdse kohtlemise põhimõttele tuginedes nõuda, et tema suhtes
Kas kannatanul on õigus nõuda kriminaalmenetlust? Kannatanu õigusi menetluses osalemisel reguleerib KrMS § 38, mis näeb muuhulgas ette nii tema õiguse esitada tõendeid, taotlusi ja kaebusi, võtta osa kohtulikust arutamisest kui ka kaevata kriminaalmenetluse lõpetamisele. Menetlusõigused on olulised, kuna näitavad üles avaliku võimu suhtumist menetlusosalisse (kui riigi tegevuse subjekti, mitte objekti). Ka aitavad need tagada menetlustulemuse õigsuse. Nimetatud reeglite eesmärk on kaitsta kannatanu õigust osaleda menetluses selle toimumise ajal. Samas ei tulene seadusest ega põhiseadusest kannatanu õigust osaleda kriminaalmenetluses sui generis ehk n-ö kannatanu subjektiivset (nõude-) õigust kriminaalmenetluse toimumisele ja kellegi karistamisele. Kriminaalmenetlusõiguses on omaks võetud põhimõte, mille kohaselt ei ole kannatanul õigust nõuda riigilt tema õigusi kahjustanud isiku
annaabi.ee 
