Tõendamiseseme asjaolud on: 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; 2) kuriteokoosseis; 3) kuriteo toimepannud isiku süü; 4) kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud (purjus, kaine, varem istunud). 5. Kohtumenetluse võistlevuse printsiip (KriM p. 14) Kohtumenetluses täidavad süüdistus- ja kaitsefunktisoone ning kriminaalasja lahendamise funktisoone eri menetlussubjektid. Prokuröri süüdistusest loobumine vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest. Süüdistusest loobumine on õigusmõistva kohtuotsuse tegemise alus. § 14. Kohtumenetluse võistlevus (1) Kohtumenetluses täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. (2) Süüdistusest loobumine käesoleva seadustiku §-s 301 sätestatud korras vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest
Mida kõrgem on mittetäitmise tase, seda kõrgem peab olema teise printsiibi täitmise tähtsus. Mandri-euroopas on õige leida printsiipe: 1. objektiivsest õigusest expressis verbis - Printsiip võib olla normis määratletud või ka üldse ilma iseseisva viiteta printsiibile. Näiteks KrMS-s sätestatakse et "kriminaalmenetluses teostavad süüdistuse ja kaitse funktsioone erinevad menetlussubjektid", sellega sätestatakse võistlevuse printsiip. Printsiibid ei saa olla midagi täiesti erinevat õigusnormidest. Printsiibid on nagu abstraktsed normid, kuid veelgi üldisemad. Euroopa Kohus on kirja pannud õiguse printsiipe, mis on ratio decidendi e kohustuslik osa liikmesriikidele. Siseriiklikus õiguses on tähtsad konstitutsioonikohtud. 2
esindatava nimel ütlusi. (6) Esindaja on kohustatud hoidma saladuses talle kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid. Esindajal on lubatud kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid avaldada esindatavale. Esindatava kohta käivaid kohtueelse menetluse andmeid võib esindaja avaldada vaid esindatava nõusolekul ning seaduses ettenähtud tingimustel. Menetlussubjektid väärteomenetluses: menetleja, menetlusosaline (menetlusalune isik ja tema kaitsja), ekspert, tõlk ja kohtumenetluse pooled (kohtumenetluses on kohtumenetluse pooled menetlusosaline ja kohtuväline menetleja; Riigikohtus on kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja). Menetlusalune isik on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes on alustatud väärteomenetlust. Menetlusaluseks isikuks ei loeta
kirjatükkidest, mille õppeinfosüsteemi riputasin. Sealt selgub muuhulgas, et ka kohtuistung ise on üheks põhiõiguseks. Võistleva menetluse loogika kohaselt tuleb poolte ja kohtu rollid lahus hoida, et kohus saaks erapooletult asja otsustada. Rollide eraldi pidamist näeb ette KrMS § 14 Kohtumenetluse võistlevus (1) Kohtumenetluses täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. (2) Süüdistusest loobumine käesoleva seadustiku §-s 301 sätestatud korras vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest. Kui süüdistusest loobutakse põhjusel, et süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele, on süüdistusest loobumine kriminaalmenetluse lõpetamise alus. Muudel juhtudel on süüdistusest loobumine õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise alus. Täpsemad juhised selle kohta, kes mida teeb ja kuidas kohtuistung käib, on kirjas KrMS §-des 266, 268...286, 297..
annaabi.ee 
