Kohtuasja kohtukoosseisu määramine [Menetlustoimingud] Suuline menetlus [Kohtuistung; kohtuistungi ettekanne] [Kohtujuristi ettepanek] Kohtunike nõupidamine KOHTUOTSUS Fakultatiivsed menetlusetapid on toodud nurksulgudes. Rasvases kirjas märgitud dokumendid on avalikud. (*) Kohtumenetluse keel Euroopa Kohus Euroopa Liidu õiguskorras Euroopa ülesehitamise eesmärgil sõlmisid riigid (tänaseks 27 riiki) lepingud, mille alusel asutati Euroopa ühendused ja hiljem Euroopa Liit koos kindlates valdkondades õigusnorme kehtestavate institutsioonidega. 15
Varasemas süsteemis kontrolliti, kas tegu oli karistatav ka meie seaduste järgi. Euroopa Nõukogu vs EL mudel: EL õigusalase koostöö perspektiiv erinev EN omast. EN konventsioonide puhul ei omanud tähtsust, milline riik lüpuks menetleb, otsustab ja täidab kohtuotsust – tähtis oli, et see võimalus oli loodud. EN konventsioonid pakkusid võimalust igas menetlusetapis koostööd teha, samuti mitmeid .. EL siiamaani alles otsib ma ideaalset mudelit. Kõik menetlusetapid pole täielikud kaetud. Erinevalt EN süsteemist – ei ole veel kõikehõlmavat eesmärki kattsa kogu bilateraalse koostöö probleeme. EL mudel teenib selle liikmesriigi huve, kes esimesena initsiatiivi võtab. Ei arvesta piisavalt menetlusaluse isiku vaatepunkti ega teiste liikmesriikide huve. Põhimõtteliselt välistab konsultatsioonid või alternatiivi otsimise. Miinuseks veel see, et läbirääkimiste võimalus praktiliselt puudub.
Seadusandlik menetlus - hõlmab rea üksteisele järgnevaid, põhiseadusest, Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest ja rahvahääletuse seadusest tulenevaid toiminguid (algatamine, arutamine, vastuvõtmine, väljakuulutamine, avaldamine ja jõustumine). Seaduseelnõu Riigikogu menetlusse võtmise otsustab Riigikogu juhatus. Seaduse algatamise õigus - Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil, Vabariigi Valitsusel, Vabariigi presidendil. Eelnõu menetlusetapid - Algatus - RK liige, RK fraktsioon, RK komisjon, VV, VP (PS). 1-lugemine Juhtivkomisjon, Täiskogu. 2-lugemine - Juhtivkomisjon, Täiskogu. 3-lugemine, lõpphääletus Juhtivkomisjon, Täiskogu. Seaduseelnõu lugemised - Täiskogus toimuvaid arutelud. Seaduse väljakuulutamine - Vabariigi President. Väljakuulutamisega kinnitab president eelkõige seda, et Riigikogu poolt vastuvõetud seadus on põhiseadusega
pigem opositsiooni kaitseks - ei saa otsuseid nii lihtsalt vastu võtta) Seaduseelnõudel on kolm lugemist (algatajal on käsutusõigus eelnõu üle ehk tal on õigus kuni viimse hetkeni eelnõu tagasi võtta). Seaduseelnõu algataja võib olla iga Riigikogu liige, Valitsus (juhatus otsustab, kas võtta menetlusse ning määratakse juhtivkomisjon, kes valmistab eelnõu esimeseks lugemiseks ette; kui pole esitatud Valitsuse poolt, siis saadetakse ka neile tutvumiseks ei pea seisukohta võtma) Menetlusetapid on kolm lugemist igal lugemisel on oma funktsioon: - I Lugemine: Võetakse vastu põhimõtteline otsus (negatiivses vormis Kas hääletada eelnõu menetlusest välja?) - II Lugemine: Muudatusettepanekute arutamine (pannakse paika eelnõu tekst; hääletatakse kõik muudatusettepanekud läbi tihti ööistungid pärast kolmapäevast istungit)