Keskkriminaalpolitsei, Julgestuspolitsei, Kaitsepolitsei, valla- või linnavalitsus, Veeteede Amet, Maksu- ja Tolliamet, Päästeamet jt.. Tüüpilisteks väärtegudeks on mitmesugused korrarikkumised, nt liikluseeskirjade rikkumine, tuleohu tekitamine looduses, avaliku korra rikkumine. Üldtingimused Väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Menetlusalusel isikul on õigus võtta väärteoasja arutamisest osa isiklikult või koos kaitsjaga või kaitsja vahendusel. Maa- või linnakohtunik võib teha väärteoasja arutamises osalemise menetlusalusele isikule kohustuslikuks, kui tema osavõtt on vajalik väärteomenetluse huvides. Karistamise alus Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu.
(3) Kaitsjal võib olla mitu kaitsealust, kui nende huvid ei ole vastuolus 5. Kohus ja kriminaalasjade alluvus Maakohus- krim.asja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Ringkonnakohus, Riigikohus 6. Menetlusosalised, nende õigused ja kohustused Menetlusosaline – väärteomenetluses menetlusalune isik ja tema kaitsja; kriminaalmenetluses kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu ja tsiviilkostja 1) Menetlusalusel isikul on õigus: 1) teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse; 2) õigus kaitsja abile käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras; 3) olla kohtus oma väärteoasja arutamise juures; 4) anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi; 5) teada menetlustoimingu eesmärki; 6) tutvuda menetlustoimingu protokolliga, menetlustoimingu heli- ja videosalvestisega ning teha menetlustoimingu tingimuste ja käigu, menetlustulemuste, menetlustoimingu
Kohtuväline menetleja seaduslikul esindajal kõik esindatava õigused ning ta võib anda tema Kohtuväline menetleja on seadusega sätestatud juhul: nimel ütlusi. 1) täidesaatva riigivõimu volitustega asutus; 2) valla- ja linnavalitsus; § 20. Kaitsja 3) eraõiguslik juriidiline isik halduslepingu alusel. (1) Menetlusalusel isikul ja süüdlasel võib olla kaitsja, kelleks on: [RT I 2002, 110, 654 jõust. 9. 01. 2003] advokaat või menetleja loal muu õigusteadmistega isik. § 10. Kohtuvälise menetleja ametnik (2) Kaitsja volitusi tõendab volikiri. (1) Kohtuväline menetleja osaleb menetluses ametniku kaudu.
2) valla- ja linnavalitsus; nimel ütlusi. 3) eraõiguslik juriidiline isik halduslepingu alusel. [RT I 2002, 110, 654 – jõust. 9. 01. 2003] § 20. Kaitsja (1) Menetlusalusel isikul ja süüdlasel võib olla kaitsja, kelleks on: advokaat § 10. Kohtuvälise menetleja ametnik või menetleja loal muu õigusteadmistega isik. (1) Kohtuväline menetleja osaleb menetluses ametniku kaudu. (2) Kaitsja volitusi tõendab volikiri.
2) kiirmenetlus- tehakse kui asjaolud on selged. Menetlusalune isik peab olema menetlusega nõus. Karistuseks on kuni 100 trahviühikut. Alaealistele kiirmenetlust ei tehta ja ka siis, kui on vaja midagi konfiskeerida, õiguse ära võtmisega. 3) üldmenetlus: kui asjaolud ei ole selged. Kõige pealt on menetlejal 15 päeva aega. Koostatakse protokoll- tuleb esitada tutvumiseks. Menetlusalusel isikul on õigus esitada vastulause, aega selleks on 15 päeva. Maksimaalne karistus on 300 trahviühikut. - Edasikaebamise kord: Kohtuvälises: edasi kaevata ei saa. Kiirmenetluse ja üldmenetluse otsuse teeb kohtuväline menetleja, selle otsuse peale mittenõustumisel saab edasi kaevata Maakohtusse, kus tehakse otsus, kui ei nõustu selle otsusega, siis on õigus edasi kaevata Riigikohtusse.
annaabi.ee 
