S sunnivahendi eest. Neid seaduses ndid, mida I d. Nad on rakendab ettenähtud rakendatakse sätestatud selleks süütegude tsiviilõiguslik O karistusseadu volitatud nn eest. Neid e O stikus, neid kohtuvälise kohaldab üleastumiste rakendab menetlejana tööõiguslikes eest. Iseloom N ainult kohus haldusorgan( suhetes sõltub sellest, ja nad on politsei, tööandja või kas teiste amet, tema poolt üleastumine karistusliikid inspektsioon) selleks seisnes ega võrreldes või kohus. olitayud isik. lepingu
varalisi ehk tsiviilõiguslikke sanktsioone. 1) Kriminaalõiguslikud sanktsioonid (kriminaalkaristused) on kuritegude toimepanemise eest kohaldatavad sunnivahendid. Kriminaalkaristused on sätestatud karistusseadustikus, neid rakendab ainult kohus ja nad on teiste karistusliikidega võrreldes kõige karmimad karistused. 2) Haldussanktsioonid (halduskaristused) on sunnivahendid, mida kohaldatakse väärtegude eest. Neid rakendab selleks volitatud nn kohtuvälise menetlejana haldusorgan (politsei, amet, inspektsioon) või kohus. 3) Distsiplinaarsanktsioonid on karistused distsiplinaarsüütegude, st süütegude eest, mis on sätestatud avaliku teenistuse seaduses või mõnda konkreetset avaliku teenistuse valdkonda reguleerivas seaduses. 4) Varalised ehk tsiviilõiguslikud sanktsioonid on mõjutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilõiguslike üleastumise eest. Sanktsiooni
neid muul viisil lepitada. Kohtunikku puudutava kriminaalasja alluvus – Kui kohtunik on süüdistatav või kannatanu ning asja tuleks üldise kohtualluvuse kohaselt menetleda selle kohtuniku töökoha järgse ringkonnakohtu tööpiirkonna maakohtus, antakse kriminaalasi üle teise ringkonnakohtu tööpiirkonna maakohtule. Kohtuväline menetleja – Asutus, millel on õigus määrata väärteo toimepanijale karistus, kuid mis ei ole kohus. Näiteks politsei võib kohtuvälise menetlejana trahvida autojuhti, kes sõitis lubatust kiiremini või taotleda kohtult talle aresti kohaldamist. Kuritegu – Karistusseadustikus sätestatud süütegu. Kuriteo eest võib füüsilisele isikule mõista rahalise karistuse või vangistuse ja juriidilisele isikule rahalise karistuse või sundlõpetamise. Kuriteo koosseis puudub – Kuriteol peavad olema alati kindlad objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Koosseis puudub, kui
Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada, sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum. Kui kohus väljub KrMS §-s 268 lg-tes 1 ja 5 sätestatut eirates süüdistuse piiridest, on see eksimus käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. (Vt ka nt RKKKo 3-1-1-24-05, p 14 ja 3-1-1-82-13, p 13). Kaitseõiguse tagamine Menetlejana tuleb prokuratuuril tagada süüdistatavale reaalne võimalus end kaitsta, mis väljendub menetlussubjekti õiguses teada süüdistuse sisu ja olla informeeritud, millistele tõenditele kavatseb prokurör kohtuasja rajada. Nii peab prokuratuur hiljemalt süüdistusakti koostamise ajaks jõudma veendumusele, et kohtueelses menetluses on kogutud kõik vajalikud tõendid, ja kajastama süüdistusaktis obligatoorselt süüdistust kinnitavate tõendite loetelu
annaabi.ee 
