24. X 1973. Sai oma nime sõja alguspäeva, juudi püha Jom Kippur'i (heebrea keeles 'lepituspäev') järgi. Sõda algas sellega, et Egiptus (Siinai poolsaarel) ja Süüria (Golani kõrgendikul) ründasid korraga Kuuepäevase sõja ajal vallutatud alasid. Suurtest kaotustest hoolimata võitis Iisrael lõpuks oma suurema mobiilsuse ja USA toetuse tõttu mõlemal rindel. Camp Davidi rahu - USA presidendi James Carteri, Egiptuse presidendi Anwar as- Sadti ja Iisraeli peaministri Menachem Begini kohtumisel USA presidentide suveresidentsis Camp Davidis 5.17. IX 1978 sõlmitud lepped Egiptuse-Iisraeli separaatrahu ja Lähis-Ida rahuläbirääkimiste tingimuste kohta. Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare. Islamirevolutsioon Iraanis - 1960 alustas Pahlavi nn valgete revolutsiooni: naistele anti meestega võrdsed õigused, teostati maareforme, arendati tööstust, moderniseeriti haridus- ja tervishoiusüsteem. Tulemus: lammutati senine patriarhaalne elukorraldus,
oma töö sooritamisel. Kolonialismivastase terrori alguseks võib lugeda Versailles' rahulepingu allakirjutamist Esimese maailmasõja lõpus, kui lüüasaanud impeeriumite tükeldamist põhjendati vajadusega teostada rahvaste enesemääramisõigust. Just kolonialismivastase terrorismi laine ajal nimetati terroriste esmakordselt valitsuseterrori vastu võitlevateks vabadusvõitlejateks ning seda tegi Menachem Begin, juudi terroriorganisatsiooni Irgun juht aastail 19431948. Teise laine terroriorganisatsioonid said ulatuslikku toetust erinevatelt etnilistelt kogukondadelt välismaal ning nad teostasid palju vähem atentaate. Nende strateegia oli keerukam kui anarhistide oma. Kõigepealt taotleti kohalike politseijõudude elimineerimist ning nende asendamist koloniaalvägedega. Viimaseid peeti oskamatuks ning võimetuks terroristidega hakkama
likvideerida. 1982 sõja käigus tungis Iisrael Lõuna-Liibanoni (kus olid PVO baasid) ja ajas palestiinlased sealt välja. Üks osa Lõuna-Liibanonist (850 km²) on siiani Iisraeli kontrolli all. Selles sõjas NSV Liit ja sotsialistlikud maad toetasid araabia riike, USA ja kapitalistlikud maad toetasid Iisraeli. · 1979 sõlmiti Camp Davidis (USAs) Egiptuse ja Iisraeli vahel rahuleping (Egiptuse president oli Anvar Sadat, Iisraeli peaminister Menachem Begin. Vahendas USA president J. Carter) Lepingu kohaselt sai Egiptus tagasi Siinai poolsaare. Egiptus ja Iisrael sõlmisid ka diplomaatilised suhted. Ülejäänud araabia riigid olid Egiptuse peale väga pahased, et see nende ühisrindest välja astus ja eraldi kokkuleppe sõlmis. Nad leppisid Egiptusega ära alles 1980. aastate lõpus. · 1990. aastate algul leppisid Iisrael ja PVO kokku, et on tekkinud autonoomne (tulevikus iseseisev) Palestiina araabia riik Iisraeli territooriumil
See väike osa araablastest, kes jäid Jordani jõest läände, aga polnud rahul maa jagamisega ning alustasid seal elavate juutide ründamist. Kuigi britid püüdsid alguses korda luua, leidsid nad varsti, et see on võimatu. Palestiina juudid moodustasid Palestiina araablaste vastu organiseeritud kaitseorgani Haganah, mis on praeguste Iisraeli kaitsejõudude eelkäija. Samuti moodustus põrandaalune organisatsioon Irgun, mida juhtis hilisem Iisraeli peaminister Menachem Begin. 1947. aasta ÜRO partitsioneerimisresolutsiooni järgi pidi moodustatama allesjäänud 25 protsendile Palestiina alast juudiriik ning teine Palestiina araablaste riik. Jagamine pidi toimuma vastavalt rahvaarvudele. Juudid nõustusid resolutsiooniga, araablased aga lükkasid selle tagasi. 14. mail 1948. kuulutasid juudid oma territooriumil välja Iisraeli riigi. Järgmisel päeval ründasid vastloodud riiki seitse Araabia naabrit.
igaühe, kelle käest leitakse relvi. Järgmisel aastal muutus olukord veelgi halvemaks. Araablased terroriseerisid juute ja inglasi, juudid ründasid inglasi ja araablasi, inglased ajasid taga mõlemast rahvusest terroriste ja mõistsid neid surma. 22. juulil 1946 lasksid juudid õhku Jeruusalemma hotelli ,,King David", kus paiknes mandaatvõimude administratsioon; hukkus 91 inimest. Rünnaku organiseerijaks oli Menachem Begin - mees, kes 30 aastat hiljem sai Nobeli rahupreemia Iisraeli-Egiptuse rahulepingu sõlmimise eest. Aasta hiljem sõidutasid inglased põgenikelaeva nimega ,,Exodus", mille pardal oli peaaegu 5000 inimest, sadamast-sadamasse, lubamata neil maabuda. Kõik see aitas lõpuks kaasa juudi riigi loomisele. Inglased taipasid viimaks, et nad ei ole võimelised korda looma. 1947. aasta aprillis andis Briti valitsus Palestiina probleemid üle ÜRO-le. (Saks 2005, 50)
annaabi.ee 
