veerõhu muutumise abil. Kotteoste levitajateks on enamasti tuuleõhk, mitmetel juhtudel aga ka veetilgad, voolav vesi või loomad. Kottseente keha koosneb tüüpilistest eukarüootsetest rakkudest, mida ümbritseb rakukest. Rakukesta koostisaineteks on erinevates vahekordades kitiin ja glükaanid. Rakuvaheseintes esinevad nö. lihtsad avad, mis võimaldavad rakusisaldiste liikumist rakust rakku. Samas võivad seda takistada mitmesugused membraaniseoselised struktuurid, näiteks nn. Woronini kehad, mis sulgevad rakuvaheseintes esinevad avad. Kottseente kehaks võib olla vaid üks rakk (pärmidel) või pikk niit, mis on vaheseintega jaotatud rakkudeks (seeneniit ehk hüüf). Pärmid paljunevad pungumise või jagunemise teel; seeneniidid ehk hüüfid kasvavad tipmiselt ning annavad külgmisi harusid. On ka dimorfseid kottseeni, kes sõltuvalt keskkonnatingimustest esinevad kas üherakulise või hüüfilise eluvormina
- Esineb suur hulk valkude õige konformatsiooni omandamiseks vajalike valke (chaperone) - Mutantsed ja vales konformatsioonis valgud suunatakse ER-st tagasi tsütosooli või jäävad seotuks chaperonidega, mis vähendab nende konsentratsiooni. - Kalneksiin ja kalretikuliin on lektiinisarnased chaperonid, mis seostuvad valkude sahhariidsete jääkidega. Seostuvad mittetäielikult struktureerunud valkudega ja hoiavad neid ER-is(on ER membraaniseoselised) kuni tekib õige struktuur. - Ebatäielikult struktureerunud valgud tunneb ära glükosüülitransferaas (UGGT) , mis seob oligosahhariidse jäägi otsa glükoosijäägi. Selle ühe glükoosijäägi alusel chaperon’id tunnevad ära vales konformatsioonis valgu. Kui valk lõpuks omandab õige struktuuri, glükoosi jääk eemaldub, chaperon’id dissotsieeruvad ja valk võib ER-ist edasi liikuda.
- Esineb suur hulk valkude õige konformatsiooni omandamiseks vajalike valke (chaperone) - Mutantsed ja vales konformatsioonis valgud suunatakse ER-st tagasi tsütosooli või jäävad seotuks chaperonidega, mis vähendab nende konsentratsiooni. - Kalneksiin ja kalretikuliin on lektiinisarnased chaperonid, mis seostuvad valkude sahhariidsete jääkidega. Seostuvad mittetäielikult struktureerunud valkudega ja hoiavad neid ER-is(on ER membraaniseoselised) kuni tekib õige struktuur. - Ebatäielikult struktureerunud valgud tunneb ära glükosüülitransferaas (UGGT) , mis seob oligosahhariidse jäägi otsa glükoosijäägi. Selle ühe glükoosijäägi alusel chaperon'id tunnevad ära vales konformatsioonis valgu. Kui valk lõpuks omandab õige struktuuri, glükoosi jääk eemaldub, chaperon'id dissotsieeruvad ja valk võib ER-ist edasi liikuda.
Tõenäoliselt tsütokroom bd-II ei osale prootongradiendi tekitamises. Seda tsütokroomi ekspresseeritakse statsionaarses faasis, samuti C- ja P-nälja korral. ArcAB kahekomponentne süsteem aktiveerib geenide transkriptsiooni. Elektronide aktseptorid Nitraatne hingamine. E. coli'l on 3 nitraadi reduktaasi, mis on võimelised elektrone kandma kinoolilt elektronide lõpp-aktseptorile, antud juhul nitraadile. Nendest kaks, nitraadi reduktaas A (NRA) ja nitraadi reduktaas Z (NRZ) on membraaniseoselised, mis viivad läbi tsütoplasmaatilist redutseerimist, ja on biokeemiliselt sarnased. Nii NRA kui NRZ on aktiveeritud aeroobses keskkonnas, samas kui kolmas, Nap, on ekspresseeritud anaeroobses keskkonnas. Kõik kolm nitraadi reduktaasi sisaldavad Fe-S klastrit ning on Mo-seoselised ensüümid. NRA kodeerib narGHJI operon. NRA on terminaalne reduktaas, mis kannab elektronid üle lõpp-aktseptorile, tsütoplasmaatilisele nitraadile. Kasutab
annaabi.ee 
