Plasmamembraani funktsioonid. (1) piirab rakku ja defineerib raku piirid. (2) tagab erinevuse tsütosooli ja rakuvälise keskkonna vahel. (3) tagab kontrollitud ainevahetuse väliskeskkonnaga. (4) vastutab signaaliülekande eest. (5) adhesioon (s.o pindade üksteise külge kinni jäämine). Teiste organellide membraanid (ER, Golgi kompleks, Mitokonder) tagavad nende organellide ja tsütosooli vahelise iseloomuliku keskkonnaerinevuse. 2. Membraanilipiidid, nende omadused ja erinevused. Membraanilipiidid: fosfolipiidid, glükolipiidid, steroidid (kolesterool). Bioloogilised membraanid koosnevad põhiliselt fosfolipiididest. Fosfoglütseriidid on glütserool-3-fosfaadi derivaadid, kus glütserooli jäägile on liidetud 2 rasvhappe jääki estersidemega ja üks fosfaatrühm fosfodiestersidemega. Sfingolipiidid on sfingosiini derivaadid, millele on lisatud rasvhappejääk. Sfingomüeliinid on tseramiinid, mille C-1 asendi
Glütserofosfolipiidid ehk fosfoglütseriidid Polaarsed fosforüül-X pearühmad Bioloogiliste membraanide X-OH Fosfolipiidi nimi olulised koostisosad- membraanilipiidid Vesi fosfatiidhape i. etanoolamiin fosfatidiilatanoolamiin NB! R iseloomust Glütserofosfolipiidide struktuur ii. koliin fosfatidiilkoliin sõltub pearühma iii
FUNKTSIOONID Energiavaru Kaitsefunktsioon, veekindel lindude sulestik vee aurustumise vältimine taimelehtedes NB! Looduslikud vahad on kompleksed segud erinavat klassi ühenditest Glütserofosfolipiidid ehk fosfoglütseriidid Bioloogiliste membraanide olulised koostisosad membraanilipiidid Glütserofosfolipiidide struktuur glütserool3fosfaat posits. C1 ja C2 esterifitseeritud rasvhappe poolt fosforüül seotud rühmaga X Sageli C1 küllastunud, C2 küllastumata rasvhape
pöörelda. Membraanide asümmeetrilisus ühe kihi piires(lateraalne asümmetria):valgud ja lipiidid võivad moodustada klastreid ehk koonduda gruppidesse. Membraanide asümmeetrilisus kihtide piires väljendub selles, et valgud ei paikne membraani kaksikkihis sümmeetriliselt ning lipiidikaksikkihi väliskiht ei koosne samadest lipiididest kui sisekihi lipiidid. Membraani omadusi om võimalik muuta temperatuuri muutmisega. Kui alandada temperatuuri siis muutuvad membraanilipiidid jäigaks ning nad pakitakse omavahel tihedalt kokku. Liiga kõrgel temperatuuril väheneb membraani paksus ning suureneb selle pind kuna lipiidid muutuvad elastsemaks ja liikuvamaks. Membraani faaside ülemineku temperatuur sõltub täiesti membraani koosseisu kuuluvatest lipiididest.Ülemineku temperatuuri on võimalik täpselt määrata juhul kui membraan koosneb vaid üht tüüpi lipiididest. Kui membraan koosneb erisugustest lipiididest, on faasiülemineku temperatuurivahemik.
Küllastunud ja küllastumata rasvhapped: struktuuride esitusviisid, triviaal- ja süstemaatilised nimetused, levinumad esindajad. Lipiidid on vees lahustumatud molekulid, mis lahustuvad hästi orgaanilistes lahustes. Nende bioloogiline roll- energia säilitamine, membraanide komponendid, signaaliülekande radades. Lipiidide jagunemine klassidesse: 1. Vabad rasvhapped (esterdamata) peamiselt energiaallikas; 2. Triatsüülglütseroolid rasvhapete säilitamise vorm; 3. Fosfolipiidid membraanilipiidid, moodustavad amfipaatseid molekule; 4. Glükolipiidid süsivesikutega seotud lipiidid, membraanide koostisosad; 5. Steroidid (terpenoidid) polütsüklilised ühendid; hormoonid, membraanikomponendid (kolesterool). 6. Vahad kaitsefunktsioon Rasvhape on küllastunud, kui enam kaksiksidemeid ei ole. Küllastunud rasvhapped on jäigemad. 2. Neutraalse lipiidi mõiste. Triatsüülglütseroolid: struktuur ja funktsioonid. Miks peamine energiavaru?
koosseis erinev. Membraani faasiüleminekud. Üleminekutemperatuur e "sulamistemperatuur" (Tm) membraani iseloomustav suurus, sõltub membraanilipiidide polaarse peagrupi tüübist, atsüülahelate pikkusest ja küllastamatusest. Allpool Tm'i on 4 membraanilipiidid jäigad ja tihedalt pakitud, kõrgemal temp'l lipiidid muutuvad elastsemaks ja liikuvamaks. Temperatuuri Lehekülg tõusul üle Tm lipiidi atsüülijääkide (hüdrofoob-sete sabade) liikuvus kasvab drastiliselt. Membraani pind võib suureneda ja paksus väheneda. 2
Küllastunud ja küllastumata rasvhapped: struktuuride esitusviisid, triviaal- ja süstemaatilised nimetused, levinumad esindajad. Lipiidid vees lahustumatud molekulid, mis orgaanilistes lahustites lahustuvad väga hästi. Roll: energia säilitamine, membraanide komponendid, signaalülekanded radades. Klassifikatsioon: 1) Vabad rasvhapped peamiselt energiaallikas; 2) Triatsüülglütseroolid rasvhapete säilitamise vorm; 3) Fosfolipiidid membraanilipiidid, moodustavad amfipaatseid molekule; 4) Glükolipiidid süsivesikutega seotud lipiidid, membraanide koostisosad; 5) Steroidid polütsüklilised ühendid, hormoonid, membraanikomponendid; 6) Vahad -kaitsefunktsioon. Küllastunud rasvhapped (ilma kaksiksidemeta): palmithape, heksadekaanhape. ahelad pakitake kokku tihedamalt, moodustavad jäigema ja rohkem organiseerunud agregaadi nt membraan. Küllastumata rasvhapped (kaksiksidemega): linoleenhape, olehape
kaksikkihis sümmeetriliselt; lipiidses kaksikkihis on sise- ja väliskihi koosseis erinev 4. Kujutage joonisel membraani faasiüleminekut ja nimetage, mida iseloomustab üleminekutemperatuur Tm. Üleminekutemperatuur e "sulamistemperatuur" - membraani iseloomustav suurus, sõltub membraanilipiidide polaarse peagrupi tüübist, atsüülahelate pikkusest ja küllastamatusest. Allpool üleminekutemperatuuri on membraanilipiidid jäigad ja tihedalt pakitud, ülalpool muutuvad elastsemaks ja liikuvamaks, membraani pind võib suureneda ja paksus väheneda. 5. Kirjeldage membraanivalkude tüüpe ja nende membraanile kinnitumise viise. Perifeersed (välimised) valgud: harilikult globulaarsed, kinnituvad membraani integraalsetele valkudele nõrkade jõudude (elektrostaatilised interaktsioonid ja vesiniksidemed) abil. Kerge membraanilt dissotsieerida soolade või detergentide abil.
annaabi.ee 
