Teda innustas Vladimir Majakovski luule ja futuristide kogu "Kõrvakiil avaliku arvamuse pihta".1918. aastal viibis helilooja Vladivostokis ja Jaapanis ning jõudis välja New Yorki. Mida uut tõi muusikasse- *Lavamuusika ja sümfoonia põimumise. *Muusikalise materjali kasutamise.* Ballettides tegi samanimelisi süite ja klaveripaladest koosnevaid tsükleid. *Tegelaste ja tüüpsituatsioonide iseloomustamiseks kasutab helilooja tervet juhtteemade kompleksi.* Ekspressionisltikke jooni,meloodilisust,eepikat ja lüürilisust.*Klassikalise helikeele stiliseerimise. Looming- 7 sümfooniat. 10 ooperit ("Kihlus kloostris", "Sõda ja rahu",Jutustus tõelisest inimesest","armastus kolme apelsini vastu"). 9 balletti ("Tuhkatriinu",Romeo ja Julia"). 5 klaverikontserti,2 viiulikintserti ja 3 tellokontserti. Näidendi-ja filmimuusikat("Petja ja hunt"). Klaveriteoseid Kantaate ja oratooriumeid.
Aastad 1998-2002 võib nimetada dubstep'i lapsepõlveks. Nendel aastatel olid peamisteks artistideks D1, Hatcha, Skream ja Benga. Lugusi mängiti peamiselt piraatraadiojaamades, näiteks Rinse FM'is. Revolutsioon toimus aastatel 2003-2005, kui toimus dubstep'i kiire areng. Erinevad produtseerijad nagu näiteks Mala ja Coki arendasid stiili tuues sisse erinevaid elemente teistest stiilidest, eriti jungle'st ja reggae'st. Hakati ka lisama rohkem meloodilisust sügava bassi kõrvale. Aastad 2006-2008 on dubstep'i kasvuaastad. Rohkem raadiojaamu, näiteks BBC Radio 1, SubFM ja DubstepFM promosid aina rohkem populaarsust koguvat stiili. Samuti tekkis juurde nais- produtseerijaid nagu näiteks Mary Anne Hobbs. Klubides mängisid DJ'd oma settides tihedamini dubstep'i, mistõttu kasvas populaarsus tavakodanikes. Stiil levis välismaale, peamisel USA-sse. 2009-2010 olid aastad, kus kujunes välja main-stream ehk industriaal-dubstep
Ooperi kõige tuntum number on "Marss". Seda on kasutanud ka CBS seriaalis "The FBI in Peace and War" (1944 - 1958). Mida uut tõi muusikasse? o Lavamuusika ja sümfoonia põimumise. o Muusikalise materjali kasutamise. o Ballettides tegi samanimelisi süite ja klaveripaladest koosnevaid tsükleid. o Tegelaste ja tüüpsituatsioonide iseloomustamiseks kasutab helilooja tervet juhtteemade kompleksi. o Ekspressionisltikke jooni,meloodilisust,eepikat ja lüürilisust. o Klassikalise helikeele stiliseerimise. looming On kirjutanud: o 7 sümfooniat. o 10 ooperit("Kihlus kloostris","Sõda ja rahu",Jutustus tõelisest inimesest","armastus kolme apelsini vastu"). o 9 balletti("Tuhkatriinu",Romeo ja Julia"). o 5 klaverikontserti,2 viiulikintserti ja 3 tsellokontserti. o Näidendi-ja filmimuusikat("Petja ja hunt"). o Klaveriteoseid. o Kantaate ja oratooriumeid. Pildid
vasta Visnapuu lootustele. Sõja teemat on selgelt näha luuletuses ,,Jääb inimene ikka, ikka meil veel velleks" ja ,,Ärge tapke inimest" Nii valus, valus meek, et tuleb venda tappa, Verd kuuma nõrisada musta mulla kappa. On ikka, ikka inimene veel meil velleks. Mul on valus ja häbi. Ajal, millal magasin, tapeti inimest, Millal katsin end vaibaga, poodi inimest, Süda pisteti läbi. ,,Taliharjas" on mitmed luuletused üles ehitatud just kõla ja meloodilisust jälgides, mis tekivad tänu sõnakordustele ja lihtsatele rea lõpus olevatele riimidele. Näiteks luuletus ,,Sireli" ja ,,Meie aeg": Sireli torkas püssirauda. Sireli, sireli. Palju sõpru langend hauda. Sireli. Meeletus ja õud. Surm ja katk ja põud. Täis on aja nõud. Luulekogus ,,Hõbedased kuljused", mis ilmus samuti 1920. aastal, käsitleb ta jumala eksistenti küsimust. See sisaldab poeemi ,, Kõnelused issandaga", kus ta mõtiskleb inimese
ooperites). Võiksime O. monoloogi nimetada ka aariaks (seda nimetust iseenesest veel ei eksisteerinud). Monteverdi ühendas ,,Orpheuses" varasemad teatrivormid intermeedium (uhke lavakujundus, lavaefektid), pastoraal (ainestik, tegelaskond), Peri ja Caccini ooperikatsetused (retsitatiivne stiil, draama muusikas). Võrreldes viimastega on Monteverdi ooper hoopis dramaatilisem, samuti muusikaliselt arendatum ning peale retsitatiivi eri liikide esineb tunduvalt rohkem meloodilisust. Vokaalpartiis on nii retsitatiivsust (Näit parlar cantando lauldes kõnelemine), virtuoosset laulmist kui ka lihtsat meloodikat. Oluline on afektide edasiandmine dünaamilised kontrastid, hääletämber (tume-hele), palju või vähe vibratot jms. Võiks öelda, et M. oli esimene ,,muusikadramaatik". Tänu Gonzaga õukonna võimalustele oli tal käsutada ka suurem orkester värvikas renessanssorkester.
annaabi.ee 
