- väepealikud kasutasid laulmist ning tantsimist hirmu ületamiseks - muusika on aegade algusest aidanud indiviidil leida sisemist rahu - muusika vahendab tundeid, armastust, äratab sümpaatiat = eneseväljendus - paljud pillid sarnased (lüüra, lauto, harf) - muusikuid peeti prohvetiteks, kellele oli omistatud taevane anne - muusika oli olulisim kõigist kujutavatest kunstidest Mõisted: leviit naissoost Vana-Egiptuse kutseline muusik hironoomia Vana-Egiptuse kultuurist pärinev meloodiakaare näitamine käezestide abil I.LU pärineb Mesopotaamia kultuurist, tõlkes ,,õnn ja valitsemine" aoid lüüra saatel improviseeriv Vana-Kreeka kutseline laulik kultuslaulud hümnid kannavad ette koorid ditürambid veini- ja viljakusjumala Dionysuse kultuslaulud, mida esitati aulose saatel ning millest arenes tragöödia muusa kunstide (hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse) kaitsejumalannad, Zeusi
ülesehitusega rütmimudel. Etendus kestab 5min-2tundi, lõpeb kulminatsiooniga. Egiptus.Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega. Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks. Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil. Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika. Hiljem kasutatakse 7-astmelist helirida, mis jaguneb 17-ks veerandtooniks. Selle kultuuri muusika sai aluseks terve euroopa muusika kulruurile.
pronksist. (Tutanhamoni hauakambri hõbe). Pille kasutati jumalate austamiseks pillid jumalate kultuspillid. Väga kõrge tasemega muusika. · Laskuv pentatoonika, hiljem 7-astmeline helirida, mis oli jaotatud 24ks osaks, kuid kasutati vaid 17. · Aasia muusikast mõjutatud. · Preestrite salateaduseks peeti muusikat. · Hironoomia (Eg muusikakunstist pärit mõiste) meloodiakaare näitamine käega (kasutatakse käezeste). (Kantor kiriku lauluõpetaja). Neid liigutusi kasutatakse ka tänapäeval Eg koptikirikutes. Arvatakse, et sellest arenes polüfoonia (mitmehäälsus). · Muusikat kasutati nii ilmalikus kui ka vaimulikus elus. Palju musitseeriti kodudes (matusetalituste muusika). · Hariduse tase Egiptuses meelitas haritlasi sinna tarkust taga nõudma
pillid, järgides eelmiste tasandite harmooniareegleid. Aiscylos, Sophokles, Euripides klassikalise tragöödia rajajad Ambroosiuse laul püha Ambrosiuse auks nimetatud laul Assurbanipali isik, kes kõik savitahvlid üle maa kokku kogus Benedictus koostas kloostrireeglid Boethius pani sisuliselt aluse Euroopa muusikateooriale Guido Arezzo andis neumadele silp- ja tähtnimetused, võttis kasutusele uue lauluõpetusmeetodi ``Guido käsi'' Keironoomia meloodiakaare näitamine käemärkide abil Leviidid naissoost elukutselised templimuusikud Kantor kirikulaulu õpetaja Rooma läänekiriku sümboolne keskus
Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks Esines palju pille: flööt(otseflööt, põikiflööt); harf; salmei-> aulos-> oboelaadne pill; trompetilaadsed pillid; lauto; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika. Hiljem kasutatakse 7-astmelist helirida, mis jaguneb 17-ks veerandtooniks. Mesopotaamia Kõik pillid, mis Egiptuses Olid ka ansamblimuusika ja orkestri alged. Templites lauldi antifooniliselt e. vastamisi laulsid 2 koorigruppi või 2 solisti. Tunti ka intervalle. Hiina Hiina muusikakultuur rangete reeglitega keisrite maailmamuusika Muusika oli tihedalt seotud riigiga
annaabi.ee 
