Ja nõuan seda õigusega. Austusest kirjaniku vastu ei töödanud Shaw surmapäeval ükski teater maailmas. Shaw näitekirjandus võib kõrvutada W. Shakespeare` iga loominguga, satiirikuannet J. Swifti omaga, lisaks sellele oli ta ka kõige loetavam muusikakriitik Inglismaal, oma põlvkonna parim teatriarvustaja, suurepärane lektor ja esseist. Shaw ja teater George Bernard Shaw arvates oli inglise teater liiga kaua olnud truu sentimentaalsele komöödiale ja melodraamale ning võiks nüüd võtta uue ja väärtuslikuma kursi, lähtudes järgmisest teesidest. Teater peaks kätkema Kaasaegseid mõtteid. Shaw leidis, et teater ei peaks olema meelelahutuslik, vaid käsitlema aktuaalseid probleeme elust enesest. Uue draama eeskujuks sai eelkõige Lbsen. Huumorit ja satiiri. Naer tähendas talle mõtteselgust, tahtetugevust ja terveid tundeid. Shaw naerab mürgiselt, irooniliselt, sarkastiliselt. Tema naer ei ole
19521980 oli Tallinna Muusikakoolis muusikateooria õppejõud, 1977. aastal asutas selles koolis kergemuusika osakonna, mis tegutseb siiani. Naissoo tuntumate laulude seas on "Neil päevil polnud algust", "Märtsis algas mai", "Mu kodu" ja "Iial ei muutu võõraiks me". Ta kirjutas koos poja Tõnu Naissooga 1969. aastal muusika filmile «Viimne reliikvia». 1978. aastal kirjutas ta muusika Dovzenko nimelise Kiievi filmistuudio melodraamale "Esimene päev, viimane päev" (" , "). Arne Oit Arne Oit sündis 03.12.1928 ja suri 28.11.1975. Ta oli eesti helilooja ja akordionist. Muusikaõpinguid alustas Tallinna Muusikakooli teooriaosakonnas. Kompositsiooni õppis ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis professori Mart Saare ja professori Heino Elleri juures ning lõpetas 1956. aastal. Omal käel õppis ta mängima akordioni ja alustas kutselise akordionistina tegevust restoranis «Du Nord» (1947)
üldse üks olulisemaid figuure modernses kirjanduses. -Pidas loomulikuks liberaalse demokraatia asendamist kommunismiga -Oma 75. Sünnipäeva tähistas Shaw Moskvas -1880-ndail hakkas elatist teenima ajakirjanikuna -1898 abiellus Charlotte Payne-Townsendiga -Kirjutanud kokku 50 näidendit, osa neist saanud klassikaks -Shaw arvates oli inglise teater liiga kaua olnud truu sentimentaalsele komöödiale ja melodraamale ning võiks nüüd võtta uue ja väärtuslikuma kursi. -Shaw tõi teatrisse jõulise stiili, muusikat, huvitava ja kaasahaarava dialoogi, vastuolulised karakterid. -Shawlik stiil väljendub lugupidamatuses traditsioonide ja põlguses kehtiva moraali vastu, hulluks ajavas enesekindluses, satiirilises huumoris, võitluses ebapopulaarse eest ja üllatavaselujõulisuses. -Tema peateos on ,,Pygmalion" -,,Pygmalioni" näol on tegemist pigem inimliku armastuskomöödia ja Inglise klassisüsteemi
Tuleb välja et Hernani ise on Aragoni prints. Liigub õnneliku finaali poole, lõpus aga saab ta millegipärast surma, ta tapetakse näitas vastuolu isiksuse ja ühiskonna vahel. Mida võib täheldada ,,Hernani" puhul: Romantilise iroonia täielik puudumine, ideaal kehastub positiivseks tegelaseks, kes seatakse vastuollu negatiivsete tegelastega; liiga palju äkilisi sündmusi, millel puudub sisemine loogika nt Hernani surm; kõik need komponendid on iseloomulikud melodraamale. Camus on kirjutanud, et tragöödias igal tegelasel oma tõde; melodraamas aga tõde headel. prantsuse romantiline draama läks sujuvalt üle melodraamaks. Oli vaja ajaloolised kostüümid muuta kaasaegseks ja melodraama oligi valmis. Erinevalt inglise ja saksa romantismist, oli prantsuse romantism repertuaarne mõeldud laval esitamiseks. Kõik tingimused romantilise ampluaa tekkimiseks olid järelikult olemas romantiliste stampide väljakujunemiseks