Raul Vaigla basskitarr Paap Kõlar trummid Raivo Narits klahvpillid Valeri Belinov soolokitarr Paul Kikerpuu basskitarr Lainer Ansambliga "Lainer" töötab ta koos 1987. aastast. Ansambel esines 1988. a Rock Summeril. Koosseis: Jaak Joala - laul, klahvpillid, bass Igor T¨õganov - klahvpillid Sergei Pedersen - klahvpillid, saksofon Taago Daniel - bass Tõnu Hallik - kitarr Kalev Välk - löökriistad Ülo Valdmaa - direktor Gunnar Suviste heli Tooted Jaak Joala (Melodija, 1976) Tagasi Paradiisis 1 & 2 (Kollane Allveelaev G) Jaak Joala (Melodija, 1986) Las jääda kõik, mis hea, volume 1 (1996) Las jääda kõik, mis hea, volume 2 (1996) Jaak Joala laulude Galakontsert (2008) Tuntumad lood "Naer" "Suveöö" "Suvi" "Öö Chicagos" "Besame Mucho" "Üksinda" "Maria-Louisa" "Unistuste jõel" "Naerata" "Mu südames sa elad" Pedagoogina 90-ndate alguses asus Joala Eestis õpetama noori lauljaid, kolme-nelja aasta jooksul jõudsid tema juures
instrumentaalmuusikat, muusikat filmidele ja lavastustele. Ta on tuntud arranzeerijana nii dzässis, popis kui ka klassikas. Ta on tuntud arranzeerijana nii dzässis, popis kui ka klassikas. Aastast 1982 tegutseb Urmas Lattikas pianistina omanimelises dzässkvintetis, millele kirjutatud muusikast on osa ilmunud kogumikel "Hämaras toas" (Melodija, 1986) ja "Freedom to love, freedom to lose" (Forte, 1992) Urmas Lattikas lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi 1986. aastal. 1983. aastal asutas omanimelise dzässkvinteti. 19901991 õppis ta Berklee Muusikakolledzis dzässkompositsiooni ja klaverit William Daviesi juhendamisel. 19911995 töötas Lattikas Eesti Raadio orkestris ja bigbändis. 1994. aastal dirigeeris Lattikas Eurovisionil
itaalia madrigale, frotollasid ja villanellasid, süite renessansiaegsetest tantsudest, varajasi sonaate ja vaimulikke suurvorme 17.–18. sajandist ning 20. sajandi heliloojate muusikat. ● Olulise osa repertuaarist moodustavad spetsiaalselt ansamblile loodud teosed näiteks Alexander Knaifelilt, Arvo Pärdilt, Galina Grigorjevalt, Lepo Sumeralt ja teistelt. ● Andres Mustonen koos Hortus Musicusega on jõudnud salvestada üle 30 heliplaadi firmadele Warner Classic, Melodija, Antes jt. Kollektiiv Andres Mustonen – ansambli kunstiline juht, viiul Olev Ainomäe – pommerid, šalmei, plokkflöödid Imre Eenma – violone Valter Jürgenson – tromboonid Tõnis Kaumann – bariton, löökpillid Tõnis Kuurme – dulcian, rauschpfeiff, plokkflöödid Riho Ridbeck – bass, löökpillid Ivo Sillamaa – klavessiin, orel Anto Õnnis – tenor, löökpillid Taavo Remmel – kontrabass Robert Staak – vanemtoimetaja Laine Lillepruun – vanemadministraator
Pianistina on Rein Rannap esinenud soolokontsertidega ja orkestrisolistina alates 14. eluaastast, mil tema esituses koos Eesti Riikliku Sümfooniorkestriga kõlas George Gershwini ,,Rhapsody in Blue". 1973. aastal võitis Rannap esimese preemia Eesti pianistide konkursil, 1976. aastal pälvis ta diplomi Rahvusvahelisel Bachi-nim. pianistide konkursil Saksamaal Leipzigis. Ta on salvestanud Bachi klaverimuusikat, jaan Räätsa loomingut ning kaks plaati improvisatsioonidega firmale Melodija. Mitmel korral on ta esinenud endise Nõukogude Liidu juhtivate sümfooniaorkestritega, osalenud rahvusvahelistel festivalidel, sh dzässfestivalidel, on lindistanud klassikalist ja improvisatsioonilist muusikat Eesti Raadiole, esinenud Eesti Televisioonis. USAs on ta esinenud National Publik Radio's ja televisioonis ning esinenud solistina Los Angelese orkestritega. Lisaks endise Nõukogude Liidu linnadele on Rannap esinenud suuremates
ERSO on väiksesest raadioorkestrist kasvanud Eesti esindusorkestriks, mis on viimastel aastatel oma rahvusvahelist haaret kõvasti laiendanud. ERSO plaadistuste head kvaliteeti on mainitud mitmetes tuntud muusikaajakirjades ning sellega on kaasnenud ka olulised auhinnad. Kõige mainekam auhind on pälvitud 2004. aastal Grammy Sibeliuse kantaatide salvestuse eest. Plaadistatud on ka firmadele Alba Records, BIS, Antes Edition, Ondine, Finladia Records, Consonant Works, Melodija jt. Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri esinemispaigad väljaspool Eestit on ka järjest väärikamaks muutunud. 2009. aasta Märtsis anti kuu aja jooksul 18 kontserti Ameerika Ühendriikides. ERSO on käinud mitmetel välisturneedel Rumeenias, Bulgaarias, Kuveidis, Saksamaal, Kanadas, Rootsis, Soomes, Poolas, Sveitsis, Hispaanias, Venemaal ja mujal. Kontserdil esitati Beethoveni kolm teost: avamäng ,,Coriolan", Klaverikontsert nr 5 ja Sümfoonia nr 5
ju paradiis hüperboloid saadavadki veel Pead üleval Elu ja surm Meie elu ja surm Taevalik hurm me pahet Siin pargis siin Nõnda taevalik hurm See on ju igavik alleel hüperboloid Lumi on maas Siis kui lumi on maas Kohtume taas Siis me kohtume taas See on ju unistus hüperboloid Plaadid 16 plaati Vennaskonnaga Vürst Trubetsky & J.M.K.E. Rotipüüdja (2000, MC, CD, Kaljukotkas/Melodija) The Flowers of Romance Sue Catwoman (2004, CDEP, MFM Records) Sue Catwoman (2004, CD, The Flowers Of Romance) Paris (2006, CD, Līgo) Raamatud „Pogo“ (1989, luulekogu) „Inglid ja kangelased“ (1992, novell) * „Anarhia“ (1994, luulekogu) „Daam sinises“ (1994, romaan) * „Mina ja George“ (1996, lühiromaan) „Trubetsky“ (2000) „Anarhistid“ (2003) „Susi jutud“ (2007, novell)
Ta laulis kurjadest inglitest, katkemistest, surmast ja valust, lahkuminekutest, mis on kohtumistest tugevamad, üksindusest, mida ei suuda ravida rahvamass, kuid sageli ei sobinud Võssotski laulusõnad valitseva ideoloogiaga ja see põhjustas võimude ebasoosingu. Miilits isegi keelas fännidel külastada Võssotski põrandaaluseid kontserte ning tema laulud said levida vaid koduste ümberlindistuste teel. Alles seitsmekümnendate lõpul lindistas mõned lood ka riiklik plaadifirma Melodija. Võssotski näitlejana Vladimir Võssotski oli legendaarse Moskva Taganka teatri tähtsaim näitleja. Kõikides oma teatrirollides oli ta ennekõike poeet ja laulja Vladimir Võssotski. Tema Hamlet tuli lavale mustas sviitris ja laulis kitarri saate laulu Hamletist. Muusika oli kirjutanud Võssotski ise, kuid sõnad Boriss Pasternak. Võssotski laulis poeedi huku raudsest möödapääsmatusest, kuid ka poeedi õigusest
kõikjal täissaalid. Kõige sagedamini anti kontserte Leningradis ja Moskvas, kuid esineti ka teistes Venemaa linnades, samuti Leedus, Lätis, Taga-Kaukaasias, Ukrainas ja mujal. Igal hooajal oli keskmiselt plaanis 8-12 kontserti. Duo kõrgetasemeline mäng inspireeris mitmeid eesti heliloojaid ansamblile kirjutama uusi teoseid. Lisaks kontserttegevusele salvestas duo palju muusikat Eesti Raadio fondi. Plaadifirma Melodija märgi alt ilmusid mitmed heliplaadid Debussy, Raveli, Schuberti, Schumanni, Eugen Kapi, Prokofjevi jt muusikaga. 1947. aastal pälvis duo Eesti NSV riikliku preemia. Ehkki ametlikult lõpetas klaveriduo oma tegevuse 1974. aastal kontserdiga Leningradis, esineti veel 1985. aastal kolme kontserdiga Valgas, Tartus ja Tallinnas, kus kavas oli Schuberti looming. Bruno Lukk ja Anna Klas mängisid oma kontsertidel teoseid alati peast
nimega tantsuorkestri R tegevuses. Nagu aastakümneid hiljem on selgunud, oli selle orkestri silmapaistvaks omapäraks just isikkoosseis: 294 viiulit, kitarri ja tenorsaksofoni mängis Emil Laansoo, üks sõjajärgsete aastate kõige produktiivsemaid ansamblijuhte ja arranžeerijaid, trumme mängis pikki aastaid Estonia teatri dirigendina töötanud Vallo Järvi, klaverit Ilmar Laaban, saksofoni Joann Juštšuk (hilisem heliplaadifirma Melodija Tallinna-stuudio juhataja), trompetit Jürgen Miilen (hiljem Eesti Raadio ja Eesti TV toimetaja), saksofoni Arno Valma, kellest sai hiljem Teaduste Akadeemia Majandusinstituudi teadur (Ojakäär 2000: 129), seega kõik silmapaistvad isikud. K. Laren mäletab veel kontrabassist Kalju Hollast ning lauljaid Eugen Raudseppa ja Harald Laant (Ojakäär 2003: 295). Ilmar Laabani elukaaslase Aino Tamjärve andmetel osales orkestris ka Joann Juštšuki noorem vend, Ilmar Laabani pingi-
annaabi.ee 
