otseselt suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu. Haigust tekitavad seeneeosed levivad õhus kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Tekkinud vigastuste kaudu puud nakatuvad. 2. kaudselt eosed idanevad värsketel okaspuukändudel, läbi nakatunud kännu juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele. See variant on sagedasem. Kännud nakatuvad eriti intensiivselt just suviste raiete ajal. Optimaalne temperatuur juurepesssu jaoks +24 C. Külmaseen (Armillaria mellea) võib esineda kõikidel Eestis kasvavatel puuliikidel, eriti ohtlik on männil ja kuusel, põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Esineb igas vanuses puudel, nooremad puud võivad hukkuda paari aasta jooksul, vanemad peavad kauem vastu. Välistunnusteks on okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Surnud puude koore all võivad esineda risomorfid ja sügisel puude juurekaelal viljakehad (pruunikaskollased). Levib mulla ülemises kihis
niineosa, mille tulemusena puu nõrgeneb või isegi juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu 6. Juurepessust kahjustatud puistute asemel hukkub. tervetele puudele. See variant on sagedasem. kultiveerida lehtpuid Munast areneb tõuk, mis teeb läbi nukkumise ja Kännud nakatuvad eriti intensiivselt just suviste Külmaseen (Armillaria mellea) millest seejärel areneb noormardikas. raiete ajal. Külmaseen võib esineda kõikidel Eestis kasvavatel Noormardikad teevad läbi nn. küpsusööma Mütseel e. seeneniidistik. Enamus seeni on üles puuliikidel, eriti ohtlik on männil ja kuusel, (sõltuvalt liigist kas koore all, võrsetes,
2. Põllumaale rajatud kuusikutes tuleks hoiduda hooldusraietest 3. Hooldusraieid okaspuupuistutes tuleks teha talveperioodil, mil maapind on külmunud ja kasvavate puude tüvesid ja juurestikku kahjustatakse minimaalselt 4. Kasutada tuleks puidu kookuveol metsasõbralikku väiketehnikat 5. Võimaluse korral tuleks tekkinud kände töödelda fungitsiididega 6. Juurepessust kahjustatud puistute asemel kultiveerida lehtpuid Külmaseen (Armillaria mellea) Külmaseen võib esineda kõikidel Eestis kasvavatel puuliikidel, eriti ohtlik on männil ja kuusel, põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Esineb igas vanuses puudel, nooremad puud võivad hukkuda paari aasta jooksul, vanemad peavad kauem vastu. Välistunnusteks on okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Surnud puude koore all võivad esineda risomorfid ja sügisel puude juurekaelal viljakehad (pruunikaskollased)
majandamine on raskem, sest ükski kodumaine puuliik ei ole vastupidav sellel juurepessu vormile. Haigusoht on siiski väiksem lehtpuupuistutes. Juurepessule ohtlikel metsamaadel tuleks igati soodustada segapuistute teket, eriti hea oleks veel see, kui uus metsapõlv tekib loodusliku uuenduse abil. Külmaseen (Armillaria sp.) on juurepessu järel teine ohtlik juuremädanike tekitaja metsapuudel. Külmaseen on koondnimetus mitmele sarnasele seeneliigile, mida varem käsitleti ühe liigina (A. mellea). Nende seente viljakehad kasvavad sageli kändudel ja on söödavad. Eestis levinud külmaseentest on patoloogide arvates ohtlikeim juuremädanike tekitaja tõmmu-külmaseen (A. ostoyae), milline nakatab liivmuldadel kasvavaid noori mände. Seenniidistik levib juurtel ja tüvedel koore all, tekitades perifeerset puidumädanikku. Kuusel võib külmaseen põhjustada ka juurepessu kahjustusele sarnast tüve südamemädanikku. Külmaseentest nakatatud puude juurtel ja tüvedel esineb tugev
annaabi.ee 
