ööpäevarütm). 23. päevaline füüsiline tsükkel. 28. päevaline emotsionaalne tsükkel (menstruatsioonitsükkel), 33. päevaline intellektuaalne tsükkel. 88. Unetsükkel. Täiskasvanutel (k.s vanuritel) 7-9 tundi. Une pikkust mõjutavad geenid (nt geen ABCC9). 89. Inimese tsirkadiaanrütm. Inimese ööpäevane bioloogiline rütm (24H). 90. Ajavahe ja melatoniini tase. Õhtul tõuseb inimese melatoniinitase, mistõttu inimene jääb uniseks ja saab uinuda. Melatoniini manustamisel taastub ajavööndi muutusest tekkinud ööpäevarütm. 91. Bioloogiline kell. Organismid on eolutsiooniliselt kohastunud ööpäevarütmi ning aastaaegade vaheldumisega sisemiste regulatsioonimehhanismide abil. 92. Rütmigeenid. Äädikakärbse X-kromosoomi rütmigeenide (per- geenid) mutatsioonide teke ja avastamine: supermutageeni toimel
00 Kõrgeim testosterooni sekretsioon, 10.00 Kõrgeim aktiivsustase (virkus), 14.30 Parim koordinatsioon, 15.30 Kõrgeim reaktsioonitase, 17.00Suurim jõud (veresüsteemi efektiivsus), 18.30 Kõrgeim vererõhk, 19.00 Kõrgeim veretemperatuur, 21.00 Algab melatoniini sekretsioon, 22.30 Seedetrakt lõpetab töö 330. Ajavahe ja melatoniini tase: aklimatiseerumisperiood- organismis sünkroniseerub normaalne 24-tunnine rütm, läänest itta lennates lisandub tunde juurde, öötundidel tõuseb melatoniinitase kõrgeks, hommikul langeb aga tagasi väga madalale, et magada peab selle tase olema kõrge, melatoniini tootmine väheneb organismis vanuse kasvades 331. Bioloogiline kell: seostuvad päevase ülevaloleku ja õise magamise aegadega, ajaliste rütmide kujunemise tõttu on organismid kohastunud öö ja päeva ning aastaaegade vaheldumisega, raske muuta sest sest maa pöörlemist ümber telje me muuta ei saa 332
- 8.30 seedetrakt hakkab tööle - 9.00 kõrgeim testosteroon - 10 kõrgeim aktiivsus - 14.30 parim koordinatsioon - 15.30 kõrgeim reaktsioon - 17 – suurim jõud - 18.30 kõrgeim vererõhk - 19 kõrgeim veretemperatuur - 21 melatoniini sekretsioon algab - 22.30 seedetrakt lõpetab töö - Siesta, öökullid, kanad 68.Lennureisid ja rännugeenid Melatoniin - Õhtul tõuseb melatoniinitase mistõttu inimene jääb uniseks ja saba uinuda - Melatoniini manustamisel taastub ajavöönid muutusest tekkinud ööpäevarütm - Melatoniini tootmine väheneb organismis vanuse kasvades – inimene magab vähem Rännugeen - DRD4-7R. 20% inimpopulatsioonist esineb see geen. 69.Foto- ja kemotaksis inimesel Fototaksis inimesel? - Positiivne fototaksis – valguse suunas, inimeste vajadus päikese ja D vitamiini järele,
07.30 Lõpeb melatoniini sekretsioon 08.30 Seedetrakt hakkab tööle 09.00 Kõrgeim testosterooni sekretsioon 10.00 Kõrgeim aktiivsustase (virkus9 14.30 Parim koordinatsioon 15.30 Kõrgeim reaktsioonitase 17.00 Suurim jõud (veresüsteemi efektiivsus) 18.30 Kõrgeim vererõhk 19.00 Kõrgeim veretemperatuur 21.00 Algab melatoniini sekretsioon 22.30 Seedetrakt lõpetab töö 14. Lennureisid, melatoniin Melatoniin. Õhtul tõuseb inimese melatoniinitase, mistõttu inimene jääb uniseks ja saab uinuda. Melatoniini manustamisel taastub ajavööndi muutusest tekkinud ööpäevarütm. Melatoniini tootmine väheneb organismis vanuse kasvades (inimene magab vähem). 15. Rütmigeenid Äädikakärbse (Drosophila sp.) X-kromosoomi rütmigeenide (per-geenid) mutatsioonide teke ja avastamine: Supermutageeni (EMS – etüülmetaansulfonaat) toimel tekkivad
annaabi.ee 
