Iseloomulik on nahapinnast pisut kõrgem, tihedate vöötaoliste servadega ebakorrapärase kujuga naast. Kasvaja pind võib olla õhuke (atroofiline), veresoonte joonis on tugevnenud, esineda võib ketendust. 3. Tsüstiline vorm(1-7%) Sarnaneb sõlmelise vormiga, kuid sõlmed on suuremad ja enam läbipaistvad. Sageli on tsüsti keskosa pigmenteerunud. 4. Pigmenteerunud vorm(6%) Tekib tõmmu nahaga , hästi päevituvatel inimestel. Kasvaja on pigmenteerunud ja seda on raske eristada maliignsest melanoomist. 5. Sklerodermiataoline BK(2%) See on kasvaja infiltratiivne vorm. Rohkelt esineb fibrooskudet, mistõttu on kasvaja tihe ja ümbritsevast nahast halvasti piirdunud. Pind on sile ja tüüpilisi läikivaid sõlmekesi võib leida kolde servades või ei ole neid üldse. Kolle võib ümbritsevast nahast olla pisut kõrgem või madalam, valkjas. Tavaliselt ei haavandu. 6. Atüüpiline basokvamoosne vorm(1%) Histoloogiliselt on mõlemale kasvajale nii lamerakk kui basaalrakk- kartsinoomile
Töö on üles ehitatud 8 peatükist. Esimeses peatükis annan ülevaate solaariumist, mis ta on ja milleks teda kasutatakse. Teises peatükis on kirjas solaariumi toime kehale, mida täpsemalt see kehale annab või milliseid probleeme võib sellega kaasneda. Kolmandas ja neljandas peatükis on välja toodud erinevad UV kiirgused, nende positiivsed ja negatiivsed omadused ja mõju inimese organismile. Viies peatükk on ülevaade melanoomist ehk nahavähi ühest vormist, mida tihti seostatakse solaariumi kasutamisega. Kuues peatükk on erinevatest nahatüüpidest, mille määratlemine on päevitamise seisukohalt väga oluline. Seitsmes peatükk koosneb nõuannetest solaariumi külastajale ja kaheksas peatükk on küsitluse analüüs. Küsitluse koostasin koos juhendajaga ja küsitlesin Aravete Keskkooli õpilasi alates 12 eluaastast. Teema kohta puudusid kindlad kirjalikud allikad, nt raamatud, seetõttu oli raske
Eestis on aastas 800-900 esmast nahavähi juhtu, nendest ~130 on melanoomi esmasjuhud. Nahavähk tekib naha pindmise kihi, epidermise rakkudest. Maailmas diagnoositud kõikidest vähijuhtudest on iga kolmas nahavähk. Esineb kolme tüüpi nahavähki: basaalrakk nahavähk, lamerakk nahavähk, melanoom. Kõikidest nahavähi juhtudest umbes 80% on basaalrakk nahavähk, 10% lamerakk nahavähk ja 10% melanoom. Nahavähi 2 esimest tüüpi on harva surmaga lõppevad, erinevalt melanoomist, mis võib olla vägagi agressiivne. 4.1 Kuidas tekib? Melanoomi tekkepõhjus ei ole lõplikult teada. Ultraviolett /UVA ja UVB/ kiirgus, mis tuleb päikesest või solaariumist, tungib pindmisesse nahakihti epidermisesse ja kahjustab melanotsüütide DNAd. Kahjustatud rakk on vähi tekke eelduseks. Melanoom võib tekkida nahal kõikides kehapiirkondades, samuti limaskestadel ja silmas, kus on olemas melanotsüüdid. Melanoom võib tekkida olemasolevast neevusest ehk nn
Iseloomulik on nahapinnast pisut kõrgem, tihedate vöötaoliste servadega ebakorrapärase kujuga naast. Kasvaja pind võib olla õhuke, veresoonte joonis on tugevnenud, esineda võib ketendust; · Tsüstiline vorm; 16 · Pigmenteerunud vorm- tekib tõmmu nahaga, hästi päevituvatel inimestel. Kasvaja on pigmenteerunud ja seda on raske eristada maliignsest melanoomist; · Sklerodermiataoline BK- rohkelt esineb fibrooskudet, mistõttu on kasvaja tihe ja ümbritsevast nahast halvasti piirdunud. Pind on sile. Tavaliselt ei haavandu; · Atüüpiline basokvamoosne vorm- see vorm annab siirdeid teistesse organitesse sagedamini. Joonis 2. 4.1.3 Basaalrakk-kartsinoomi ravi BK ravi sõltub kasvaja raskusastmest. (derma.ee 23.02.09) · Küretaaz- sellel meetodil eemaldatakse väikesi, selgepiirilisi sõlmelisi või
annaabi.ee 
