kahjustava toime tõttu kosmeetilisel eesmärgil. Solaariumi kasutamine on näidustatud ainult teatud haiguste raviks. WHO koostatud infomaterjali solaariumi kasutamisega kaasaskäivatest riskidest leiate: 6 Melanoomi tunnused On oluline teada, milline on tavaline neevus ehk sünnimärk ja milline on neevus, mis võib kasvada melanoomiks. Normaalne neevus on tavaliselt ühtlase värvusega pruun või mustja pigmendiga laik nahal. Kujult ümmargune või ovaalne, võib ka olla nahapinnast kõrgem. Enamus neevustest on läbimõõduga alla 5 mm. Need võivad olla kaasasündinud või tekkida nahale igas vanuses. Normaalne sünnimärk ei kasva ega muuda oma värvust. Soovitav on regulaarselt ise vaadata oma nahka, et teada millised neevused on, kas neid tekib juurde või kuidas muutuvad juba olemasolevad neevused.
4 Sünnimärkide eemaldamine Sünnimärke ehk teatud tüüpi neevuseid võib eemaldada nii esteetilisel kui ka meditsiinilisel põhjusel. Tihti on tegemist healoomulise nahakasvajaga, millel on tasane või ebatasane serv, mis on üldiselt pruuni värvi ja võib olla pealt krobeline või ka karvane. Sünnimärk tuleks kindlasti eemaldada, kui see on hakanud muutuma naha pahaloomuliseks kasvajaks ehk melanoomiks. Tavaliselt tehakse seda kirurgilise laseriga või laseraurustumisena. [2] Kõige rohkem kasutatakse tänapäeval muidugi laserit, sest see tagab kõige paremad tulemused ning ka arm jääb minimaalne või ei jää seda üldse. Lasertehnikad võimaldavad neevused kõikjalt komplikatsioonide ja armideta eemaldada. Laseraurustumise korral aurustab CO2-laser kohaliku tuimastuse all need naharakud, mis tekitavad sünnimärki. Kasutatakse kas kohalikku tuimastust või tuimastuskreemi,
1993. aastal avastati Eestis 68 naha melanoomi esmajuhtu, millest mehi oli 22 ja naisi 46. (Labotkin 2004.) Melanoom on melanotsüütide ehk naha pigmendirakkude pahaloomuline kasvaja, mis on üks nahavähi liike. Esineb peamiselt nahal, aga ka limaskestadel, silmas ja kõrvas. Võib tekkida ka olemasolevast sünnimärgist või tekib nahale uus kiiresti kasvav, muutuv pigmendilaik. Oluline on teada, milline on tavaline sünnimärk ehk neevus ja milline võib kasvada melanoomiks. 13 Normaalne sünnimärk ei kasva ega muuda värvi. Pahaloomulisusele viitab ka sünnimärgi sügelus ja kirvendus. (Niin 2009.) Sünnimärgi muutumine pahaloomuliseks võib olla tingitud tema vigastamisest või pidevast ärritamisest hõõrdumisel. Sünnimärk hakkab siis suurenema, eendub, muutub tumedamaks, haavandub, kattub kärnaga ja veritseb. ( Niin 2009.)
Veresoonkoe-tüüpi sünnimärgid ehk hemangioomid tekivad veresoonte arenguhäirete tõttu, on tavaliselt pisut nahapinnast kõrgemad roosakat, punakat või lillakat värvust, paiknevad sagedamini pea ja kaela piirkonnas. VORMID Eristatakse veresoontest lähtunud sünnimärke hemangioome ja pigmentsünnimärke. Pigmentsünnimärgid võivad muutuda UV kiirguse toimel pahaloomuliseks eluohtlikuks kasvajaks melanoomiks. RAVI/SOOVITUS Sünnimärke on võimalik kirurgiliselt eemaldada. Sagedamini tehakse seda pahaloomulisuse kahtluse korral. Sünnimärkide teket ennetada ei saa. Hemangioomid võivad kaduda iseenesest. Pigmentsünnimärke tuleb pidevalt jälgida, kuna on melanoomi tekke oht. Samuti tuleks kaitseks UV kiirguse eest kasutada spetsiaalseid päevituskreeme, eriti pigmentsünnimärgi kohal. KAS NAKKAB?
17 üldlevinud riskifaktorid. Olla naine (naissuguhormoonide mõju). Perekondlik eelsoodumus (pärilik rinnavähk, mille puhul inimene juba sünnib vanematelt päritud kahjustatud geeniga). Vanus ole 50 eluaasta (risk suureneb juba alates 40a kasvades vanuse suurenemisega). Nahavähk: päikesepõletus lapsed enne 5ea (risk melanoomiks). Inimesel peab olema õigus teada, kui kaugele on haigus levinud, et saaks leppida ja asjad korda ajada. Kaasuvad sümptomid: valu 35-96%; depressioon 3-77% (väga palju); ärevus 13-79%. Vähivalu esinemissagedus: 50%-l haigetest on valu diagnoosi panemise hetkel. 80-90% kaugelearenenud kasvajaga haigetest on valu. Kuni 90%-l vähihaigetest on valu erinevas haiguse etapis. Valu seotud kasvaja endaga 70% (nt luumetastaasid, närvi kompressioon, infiltratsioon jne).
annaabi.ee 
