üsna väärikas eas ning ilmselt ei paelunud ka fakt, et tegemist on just William Shakespeare'I "Hamleti" ekraniseeringuga kuna too on ju värsivormis ning minu tutvusringkonnas pole teadaolevalt ühtegi noort, kellele meeldiksid vanad värsivormis suurteosed. Kaasaarvatud mulle. Esimesed märksõnad, mis mulle filmiga seoses meenuvad on "sünge" ja "melanhoolne". Filmi must-valgelisus muudab ta veel süngemaks ja melanhoolsemaks, kui see juba on. Ehk oli asi ka minus, et ma ei suutnud filmi kuidagi teisiti võtta, kui üht tumedat, sünget, melanhoolset ja masendavat filmi. Minu meeleolu olid vastavaks kujundanud kõikjal maad kattev hall lörts ja esmaspäev oma esmaspäevalisuses unine ja hall. Olin isegi üllatunud, et selleks ajaks, kui "Hamlet" oli kestnud umbes kolmveerand tunni jagu, polnud mu silmad kordagi kinni vajunud. Üllatunud, sest kuigi Grigori Kozintsevi "Hamleti" ekraniseeringut peetakse üheks
muutus igapäevasemaks ning üha kangemaks. Tänapäeval on alkoholism paljude inimeste jaoks suur mure ning minu arust süveneb aasta-aastalt see probleem igas riigis. Georg Cristoph Lichtenberg on öelnud : ,,Veini vastu tuuakse välja ainult halvad teod, millele ta on inimesi ahvatlenud, aga ta ahvatleb tegema ka sadu häid, mis mitte nii tuntud ei ole. Vein virgutab tegudele: häid inimesi headele, halbu halbadele". Alkohol muudab inimesed avatumaks, julgemaks ja melanhoolsemaks, sellepärast on alkoholi tarbitud aastaid ja tarbitakse edaspidigi, kuid liigne manustamine on nii inimestele kui ka ühiskonnale kahjulik. Samuti saab seetõttu riik endale halva maine. Näiteks kui turistid peavad kogu ekskursiooni aja taluma mitmeid lärmavaid ja ebameeldivaid joodikuid, siis ei jää reisijad meie riigiga rahule. Suureneb ka kuritegevuse hulk. Kui alkohol teeb inimesed julgemaks, siis ei kardeta nii palju vahele jääda. Et vähendada
(1978). Aastal 1980 ilmus ,,Elulootus" juba Juhan Viidingu nime all. Samas oli seal ka säilmeid Jüri Üdi kirjandusstiilist, mida paljud lugejad tähele panid. ,,Elulootuses" on Viidingu luuleread muutunud ka sügavmõttelisemaks, ilmuvad ka esimesed enesetapule viitavad motiivid. 1983. aastal ilmus ,,Tänan ja palun", mida peetakse luuletaja sisurikkaimaks teoseks, millest paljud luuletused on saanud omale taha ka viisi. 1991. aastal ilmus ,,Osa", kus Viiding on muutnud melanhoolsemaks kui varem, üks luuletus selles on pühendatud tema tütrele Elole. Selles mõtiskleb ta, milline võiks olla tütre lein isa surma järel. Üdi luule ilmutab ka modernistlikku huvi keele vastu, kuid säärast teatraalset esinemisviisi vormi pole just sageli kasutatud. Tema luules on ka teadlikku enesepiiramist ja liikumist kindlas suunas, teenäitajaks eetiline ning alandlik toon. Varem kadus eetilisus iroonia sisse ära, ühtäkki tuli seda võtta päris tõsiselt. 1980
säravalt vaimuka lavateosega ,,Kes kardab Virginia Woolfi?"(1962).Esitab publikule vaadata ja hinnata ühe pingelise abieluduelli. Näidend ,,Kõik aias"(1968) vaatleb keskklassi kõlbelist allakäiku.Tema teoseid on lavastatud ka Eesti tetris ,,Habras tasakaal", ,,Lolita", ,,Kõik on läbi", ,,Kolm pikka naist". Aja jooksul on Albee loomingu teemad siiski muutunud järjest abstraktsemaks, keelekasuus oma korduste ja rõhutamistega enam stiliseerituks, teoste üldmeeleolu aga staatilisemaks ja melanhoolsemaks, ehkki neis ei puudu oma omalaadne huumor. On saanud hulgaliselt auhindu, nende seas kolm Pulitzeri.Tennesse Williams (1911-1983)-Ameerika ühendriikide lõunaosast pärit ja mitmes ülikoolis õppinud Williams osales asjaarmastajate lavastustes ning hakkas selle mõjul ka ise näidendeid kirjutama. Edu tõi kirjanikule draama ,,Klaasist loomaaed"(1945), romantilise peategelas Tom Wingfieldi meenutus oma emast ja õest Laurast. Publitzeri auhinna võitnud näidend
Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja asendus uue luuletajaga - Juhan Viidinguga. Mehel ilmus veel neli kogumikku: "Ma olin Jüri Üdi" (1978) , "Elulootus" (1980), "Tänan ja palun" (1983) ning "Osa" (1991). "Elulootuses" on Juhani luuleread muutunud sügavmõttelisemaks, ilmuvad ka esimesed enesetapule viitavad motiivid. "Tänan ja palun"-it peetakse luuletaja sisurikkaimaks teoseks, millest paljud luuletused on saanud omale taha ka viisi. "Osas" on muutunud Juhan melanhoolsemaks kui varem, üks luuletus selles on pühendatud Juhan Viidingu tütrele Elole. Selles mõtiskleb ta, milline võiks olla tütre lein isa surma järel. "Osas" leidub ka proosat, tuntuim on "Hilinenud vastus". Juhan Viidingu elutee lõppes tema enda soovil 21. veebruaril 1995. Paari luuletuse analüüs ,,Siin" Olen põlgamist näinud ja mõistmata põlanud ise. Ometi pole ma niiviisi näinud, et ületaks vaatamise. Vastu laupa käsi puutus peoga, teoga, tõega. Lause olematuks muutus.