ei siin aralt saa elada, hiljukesi hingitseda. /7/ Kui Bullerbys on jaanipäev Astrid Lindgren Nüüd ma jutustan, mis me tegime siis, kui saabus jaanipäev. Meil sai Lõunatalu niidul jaanikuritv üles aetud. Kõik Bullerby inimesed aitasid selle juures kaasa. Kõigepealt sõitsime oma heinakorviga metsa ja murdsime oksi tolle meiupuu tarvis. Isa oli hobusemeheks. Isegi Kerstin võeti sellele sõidule kaasa. Ta naeris ning oli selle üle väga rõõmus. Olle andis talle väikese oksakese pihku, Kerstin istus ning vehkis sellega. Ja Olle laulis talle seda vana laulukest: "Kerstinil on üks kuldne vanker ja sellega sõitu ta tegi, tal kullane piitsake oli veel peos ja ta tervitas neid, keda nägi." Pealegi laulsime me kõik. Agda oli ka meiega oksi murdmas, tema laulis nõnda: "Päikene paistab, suvi on käes,
ja majandus. Seda preemiat ihkavad saada kõik tedlased, kirjanikud jms. üle maailma. Rootslased on innukad muusikatarbijad ning Rootsi muusika kõlab tuttavalt kuulajatele üle kogu maailma, paljudele on kindlasti tuttav bänd Abba. Teine silmapaistev loometööstuse valdkond on film, kus peegeldub tavaliselt rootslaste enda mõttemaailm. Au sees on vanade traditsioonide jätkamine. Jaanipäeva tähistatakse hoopis teistmoodi kui meil, vana kombe kohaselt ehitakse meiupuu ning peetakse tantsuline ja lõbus pidu selle ümber. Jõulude periood hakkab aga luutsinapäevast. Lihavõtetel ei ole munadejagaja mitte lihavõttejänes, vaid nõid, kes sõidab majast-majasse luua seljas. Väga populaarne on ökoloogiline mõtlemine. Innukalt üritatakse likvideerida looduses reostusi, praegu on üpriski problemaatliline teema happevihmad. Kuid rootslased on ka väga innukad taaskasutajad. Stockholm on nimetatud esimeseks Euroopa Roheliseks Pealinnaks,
naisi koopaseinale Cogulis Põhja-Hispaanias. Muidugi ei olnud nende esitatu 3 tantsud sellised nagu tänapäeval, vaid pigem tüüpilised tantsud mida pärismaalased kogu maailmas tänagi tantsivad. Soov tantsida pole omane ainult inimestele. On palju tõendusmaterjale, et ka loomad tantsivad. On teada, et mõni ahviliik tantsib ümber kõrgete, kindlalt seisate esemete nagu inimesed ümber meiupuu. Tants oli antiikajal tähtis eluvaldkond. Hellenismi õitseajal oli see Kreeka sõdurite treeningu oluline osa. Britannias tuntakse vanainglise kostümeeritud rahvatantsu traditsiooni, mida paljud arvavad pärinevat eelkristliku aja rituaaltantsudest. Kõiki selliseid tantse esitasid samast soost tantsijad vabas õhus, kandes ajastule iseloomulikke raskeid jalatseid. Tantsud, kus lõid kaasa mõlema soo esiindajad, tekkisid alles 15.sajandil.
püüdes neid sobitada kristliku maailmapildiga. Tegelikult läks aga vastupidi ning hoopis keldi vaimulikud võtsid ristiusust üle rahvausundile sobivad tavad. Tulemuseks oli ainulaadne sümbioos, mida tänapäeval teatakse ,,keldi kristluse" nime all. Sellise teoga pole ükski teine põlisrahvas veel hakkama saanud. Keltide mõju Briti saartel on tänapäevalgi tuntav: peetakse Oiche Samhain´i- põhiliselt küll ameerikaliku Halloweeni nime all, tantsitakse meiupuu ümber, pannakse haldjatele toitu välja, lastele pannakse keldi algupäraga nimesid jne. Ülikoolides õpetatakse eriala Celtic studies. See kõik näitab ilmekalt, et keldi vaimsus jätkab võidukäiku ning ei kao kuhugi. Jäägu seda kirjatükki lõpetama veel üks keldi palve, milles põimuvad mõlemad usundid omal veetleval moel: Maarja õnnistus kaasa Ja Jumala õnnisus kaasa, Päikese õnnistus kaasa Ja kuu õnnistus kaasa Mehe õnnistus idast Ja Mehe õnnistus läänest,
flaami bürgermeistrite labasele ja lärmavale kambale ning neid oma lossis vastu võtma «suure moralitee, naljamängu ja jandi» ettekandega, sellal kui pladisev vihm kõik ta toredad vaibad läve ees üle ujutas. 6. jaanuar, mis Jean de Troyes' * sõnade järgi «kogu Pariisi rahvahulga liikvele pani», oli kolmekuningapäev ja narripidu * peeti mäletamata aegadest saadik samal päeval. Sel päeval pidi Greve'i platsil rõõmutuli põlema, Bra-que'i kabeli juurde meiupuu istutatama ja Justiitspalees 6 müsteerium ette kantama. Sellest olid kuulutanud eelmisel päeval tänavanurkadel pasunaid puhudes prevoo * ametnikud ilusais lillades kamlottkuubedes, suured valged ristid rinnal. Majad ja poed olid suletud ning mees- ja naiskodanik-kude summ voolas juba hommikust saadik igalt poolt kolme nimetatud linnapiirkonna poole. Igaüks oli midagi valinud, kas rõõmutule, meiupuu või müsteeriumi. Pariisi päevavaraste ammutuntud arukuse kiituseks