Kats naist omavahel! Oli üts nädalavahetus ning naised ootsid lahvkat , mis pidi iga hetk saabuma ning lahvka ooteplatsile jõudsid ka naabrid Maimu Kapsas ja Ülle Minevik, kes olid aastaid juba naabrid. Kuid täna kohtasid nad jälleüksteist. Maimu ja Ülle omavahel : . Üss teisele``Kuule Maimu kas sa juba meie küla uudist oled kuulanud?``. Oh ei ole mis meite külas siis kah eri on ? Maimu:aa vaat sihuke asi ,et meite külast leiti pomm koos padrunitega `` . ``Aa vat mina seda küll kuulnd pole , aga kus sa siis nii tark oled ja kõike küla asju tead?`` `` Aa vat mina kuulsin kuis poltsei mere poole sõistid aga mina ming mitte.`´ . `` Aga kuis sa siis tead , et sihuke asi just meite külas juhtus? `` . `´Aa vaat moole räägiti `´ Aga kes siis?´´ ``Mis kes ? ikke meie küla mutid ,kui me eila sauna majas käisime.´´ ``Aa mis keegi mulle ütelnd pole ma oleks kah sauna majja tulnd!´´
Esimene armastus. Zooloogiline sõber.(lemmikloom) Head tsitaadid: Charles Dickens: "Sõpruse tiivad ei sulgu kunagi." Collins Pocket Thesaurus: "Sõprus on kitt sirelililla ukselingi vedrude küljes." Simon & Garfunkel'i laulust: "Sa vajad sõpra" Vanad sotlased: "Kui sa pole meite poold, siis ilmseld oled meite vasta." Autor teadmata: " Kolm kivi ei jahvata head jahu." Peategelased: Peategelased selles raamatus puuduvad, kuna jutt käib üldsusest ja peamiselt on tekst "sina" vormis.
Pirita Majandusgümnaasium Merilin Meite Kristiina Roosild 12c klass Fasism Referaat Juhendaja: Ergo Aas Tallinn 2009 Sõna päritolu Sõna fascismo tuleneb sõnast fascio, mis tähendab 'kimpu' poliitilise või relvastatud rühmituse või rahvuse mõttes. Seda seostatakse ka ladina sõnaga fasces, mis tähendab vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega kõrgema võimu tähist, mida Vana-Roomas kandsid liktorid kõrgemate magistraatide ees. Fasism (itaalia keeles fascismo) on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, rassilistele ja kultuurilistele tunnustele toetava rahvusliku ühtsuse loomist, mis üldiselt nendega ei piirdu. Algses tähenduses on see autoritaarne liikumine ning ideoloogia, mis valitses Itaalias 19221943 Benito Mussolini juhtimisel. Fasismi on erineval alusel laiendatud ka rahvussotsialismile ...
Kui saare taat oma koduväraval nägi laulatusele sõitvat pruutpaari, kus pruudi välimus jättis soovida, lausus ta mõtlikult: Möuke riister küll söukse ruudile rooni piha paneb! `missugune preester küll seesugusele pruudile krooni pähe paneb'. Suurelt maalt tulnu taiplikkus pannakse Saaremaal tihti proovile lausetega ruske sönni änd paargu ees raanda sihes `punase pulli saba õueköögi ees ämbri sees' või meite upsas kikerdas leikejädade vahel läku sihes `meie põrsas püherdas kaalikapeenarde vahel pori sees'. Kui surnu hauda lastud ja haud kinni aetud, koputas ettevaatlik saarlane vassakse jala kannaga kolm korda vastu hauaküngast ja ütles: Täsa sa oled, tähe sa jäed, täst sa änam ää äi liha `siin sa oled, siia sa jääd, siit sa enam ära ei lähe'. Sellega välditi kodukeibija tulekut. Sõrulane lausus omalt poolt: Vaada kus oli pouk, mis mihe ouda viis
mis mul kodus ütleb naene 12 Lisa 2 MIHKLI LAADA LUGU sõnad ja viis Ants Välimäe 1. Kui on juulikuu lauba number kolm, voorib massinaid nii et taevas tolm - ühed Koonga poolt, teised Oidremaalt, osad Kõima ja Rumba pealt 2. Täna junnlased siin üle Eestimaa Ega muul ajal nemad ju kokku ei saa- vahest harva ehk siis kui on matus või pulm Selle poolest meite elu on julm Refr: Aga vaat vaat vaat see on Mihkli Laat Pärnu meestel juba köhimas on õllevaat Kargab ninasse kõrbenud liha ving Sellest küllusest hõiskab hing 3. Iga põõsa all, iga kivi peal vanad sõbrad ajavad juttu seal , tuttvaid sõelumas ringi on maa ja ilm- nõnda palju kui mõedab silm 4. Kes on kaugel olnud see uudist saab kui ta mõne külaeidega juttu aab Et kes vahepeal surnd, kes on alla käind? Kes saand tite, kes mehel läind
ussisõnadest ja koguni eitas raevukalt nende olemasolu...See mees siin kes kelkis, et ta on näinud mingisugust paavsti, ei suutnud tabada jänestki...“(lk173) Leem asub söömalauda koos Johannsoni perega ja jutt liigub toidu teemale ja sealt liha püüdmiseni ja niimodi ning Johannson hakkab propageerima Kristliku kombeid. „Inimene peab oma kohta teadma: meie oleme väike ja vaena rahvas!“(lk174) Johansoni selgituse selle jaoks miks eestlasi väärtkoheldakse ja miks meite elu kehvem on Roomast. „Mina söön küll iga päev liha...ma ei näe selles mingit mõtet...“(lk174) Leeme mainib, et tema saab küll igapäev liha süüa ja sitsida enamik nädalast leiva pabulate ümber on tema jaoks mõistmatu. „ Nemad on ju võõralt maalt tulnud, nemad teavad paremini, kuidas maailma asjad on seatud. Nemad peavad ikka meid kamandama, mitte meie neid.“(lk186) Peale söömist viis Magdaleena Leem kastraatide laulmist kuulama ja sela kohta
annaabi.ee 
