sajandi heliloojaid (Debussy, Bartok jt). Ta oli ajastu suurimaid pianiste, kelle sensatsioonilist menu võis samastada ainult Paganini omaga. Lisaks sellele oli ta viljakas helilooja, pedagoog, muusikakirjanik, dirigent, organisaator ja kunstilise tõe eest võitleja mitte ühe maa kitsastes piirides, vaid kogu Euroopa ulatuses. Oma arvamus Kahtlemata olid mõlemad mehed oma ala parimad ja on andnud (klaveri)muusika arendamisse väga palju. Nad on muusikaajalukku läinud tõeliste meistritena. Mõlemad mehed tegutsesid küllaltki laiahaardeliselt, nad külastasid mõlemad mitmeid riike ja tolle aja kultuuri pealinnu, täiendamaks enda oskusi ja teadmisi. Liszt jõudis rohkem teha juba selle pärast, et ta elas palju kauem. Chopin oli nõrga tervisega ja suri üsna noorelt. Siiski on selge, et mõlemad mehed püüdsid arendada ennast nii nagu oskasid ja see võimalik oli. Mulle meeldib rohkem Chopini muusika. Meeldib see, et ta püüab panna klaverit kõlama
Õpipoisi põli lõppes katsega ehk sooritusega. Igal gildil oli oma soorituse nõue. Edukalt läbitud sooritus muutis õpipoisi selliks. Selli kvalifikatsiooni tunnistati ka mujal riikides. Sellidel oli võimalus käia ennast täiendamas üle ilma, arendada enda oskusi õppides parimatest praktikatest teistes riikides, see võimalus oli tingitud sellest, et neil üldiselt puudu pere. Varajane tööjõuliikuvus. Olles omandanud piisavalt kogemusi võeti nad vastu gildi meistritena). Märkida võiks ka esinenud konflikte nn tavakodanike ja gildi liikmete vahel, kuna gildid takistasid mitteliikmetel oma kaubaga kaubelda. Erandiks oli Venemaa, sest seal ei olnud keskajal käsitööliste ühendusi, mis oleks võrreldav gildidega. Peter I (tema unistus oli võimas merevägi ja tugev majandus) saatis ta 17-nda sajandi lõpul diplomaadid kogu Euroopasse, et omandada liitlasi Türgi vastu, aga ka otsida inimesi, kellel oleks teaduslikke, tehnilisi ja käsitöölisi oskusi
Nende ja M. Raua luulest avaldati 1938. a. koondkogu "Arbujad". Pärast seda hakati neid luuletajaid nimetama arbujaiks. Peale omavahelise sõpruskondliku suhtlemise sidus neid kõrgendatud vaimsuse nõudlemine, noorusromantiline täiuse- ja absoluudiigatsus, täpne vormikäsitlus ja puhas luulekeel. Luule üldilmelt seisid arbujad, eriti nende juhtpoeedid B. Alver ja H. Talvik, lähedal sellele laadile, mida väljakujunenud meistritena esindasid M. Under ja J. Sem-per. · Silmapaistvalt tähtis osa luules oli sel ajal lüürilisel enesetunnetusel. Ajajärgu luulet iseloomustasid vaimse ja esteetilise vabaduse kuulutamine ning vastuseadmine võimu teenivale literatuurile. · M. Under, J. Semper jt. süvenesid jätkuvalt inimpsühholoogiasse, kujutasid veenvalt indiviidi varjatud siseelu. J. Semperi loomingus (kogu "Tuule-ratas") on tähtis koht kodanikuvastutuse luulendamisel. Luulepildi
Nende ja M. Raua luulest avaldati 1938. a. koondkogu "Arbujad". Pärast seda hakati neid luuletajaid nimetama arbujaiks. Peale omavahelise sõpruskondliku suhtlemise sidus neid kõrgendatud vaimsuse nõudlemine, noorusromantiline täiuse- ja absoluudiigatsus, täpne vormikäsitlus ja puhas luulekeel. Luule üldilmelt seisid arbujad, eriti nende juhtpoeedid B. Alver ja H. Talvik, lähedal sellele laadile, mida väljakujunenud meistritena esindasid M. Under ja J. Sem-per. · Silmapaistvalt tähtis osa luules oli sel ajal lüürilisel enesetunnetusel. Ajajärgu luulet iseloomustasid vaimse ja esteetilise vabaduse kuulutamine ning vastuseadmine võimu teenivale literatuurile. · M. Under, J. Semper jt. süvenesid jätkuvalt inimpsühholoogiasse, kujutasid veenvalt indiviidi varjatud siseelu. J. Semperi loomingus (kogu "Tuule-ratas") on tähtis koht kodanikuvastutuse luulendamisel
annaabi.ee 
