Hõbevalge kui raskesti seeditav maiuspala Nii minu kui ka paljude teiste lugejate arvates on „Hõbevalge“ näol tegu ühe meisterlikuma käsitlusega Eesti minevikust, kuid teose sisust saavad aru vaid vähesed. Teose mõistmise teeb keeruliseks see, et eeldab rohkesti teadmisi loodusteaduse, arheoloogia, keeleteaduse astronoomia kohta. Tsitaat raamatust, põhjendamaks eeltoodud väidet : „Helm, kui mäletate, on meie muistne sõna merevaigu tähistamiseks, mille me võtsime üle siin asunud Kunda rahvalt. Järgmisena esineb tekstis Dumna ehk nüüdisaegne laialdaselt levinud Damme, iidne toponüüm, mille hiljem
Seetõttu tõusis pikaks ajaks eestlaste enesetunne ja eneseväärikus.taasiseseisvunud presidendi üle Kitsamalt vaadates tõi ta au eesti loometegelastele ningvaimueliidile. Lennart merd jääb meenutama "Hõbevalge" Hõbevalge on reisikiri tuulest ja muinasluulest. See raamat nägi esmakordselt ilmavalgust 1976. aastal. Teoses arutletakse eestlaste ja teiste läänemere elanike mineviku üle poolteaduslikult poolfantaasialikult. Paljud eestlased arvavada, et on tegu ühe meisterlikuma käsitkusega eetlaste minevikust. Zanri poolest on tegemist reisikirjaga. Mis püüab ettte kujutada elu läänemere kallastel Põhilisemad teemad Hõbevalges on mere tähtsus kui eestlaste ilmavaate, kultuuri ning olemuse peamine vormija, Kaalijärve meteoriidiga seostuv problemaatika, mis seotakse antiikaegsete maadeavastuste ja maailmakirjeldustega, meie pealinna kaugem minevik ja merenduse areng Läänemere kallastel ajast aega
kasutada. Soo- ja järvesetetest on leitud teraviljade õietolmuterakesi, mis viitab algelisele maaviljelisusele. Pilet nr.13 Lennart Meri ,,Hõbevalge" Hõbevalge: Reisikiri tuulest ja muinasluulest" on Lennart Meri kirjutatud raamat, mis ilmus esimest korda 1976. aastal. Meri arutleb teoses poolteaduslikult ja fantaasiaküllaselt eestlaste ning teiste läänemeresoomlaste mineviku üle. Paljude lugejate arvates on ,,Hõbevalge" näol tegu ühe meisterlikuma käsitlusega Eesti minevikust. Autori zanrimääratluse järgi on tegu reisikirjaga, ent enamiku raamatust täidavad siiski visioonid elust muistse Läänemere kallastel, reisikirjeldused puuduvad peaaegu sootuks. Põhilisemad teemad raamatus: meri kui eestlaste ilmavaate, kultuuri ja olemuse peamine vormija, Kaali meteoriidiga seostuv problemaatika, mis seotakse osavalt antiikaegsete maadeavastuste ja maailmakirjeldustega, Tallinna kaugem minevik ja merenduse areng
Teine periood (1896-1912). Vilde esineb väljakujunenud realistina. Tema romaan ,,Külmale maale", ajaloolise triloogia teosed, arvukad jutustused ja novellid tähistavad kriitilise realismi tõusmist valitsevale kohale eesti kirjanduses ning Vilde enda kujunemist eesti rahvuslikuks suurkirjanikuks. Teise perioodi teosed on veel ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid", ,,Prohvet Maltsvet" Kolmandal perioodil (alates 1912) toimus tema areng psühholoogilise sügavuse , meisterlikuma karakterikujunduse ning ainese tiheduse suunas. Selle perioodi loomingust kuuluvad eesti kirjanduse tippu tema näidendid, terve rida novelle ja ,,Mäeküla piimamees" kui meisterlikumaid psühholoogilisi romaane. Kolmanda perioodi näidendid kirjutas ta pagulasena Kopenhaagenis. Kolmanda perioodi kaalukamasse ossa kuuluvad näidendid: esiknäidend ,,Tabamata ime", ,,Pisuhänd", ,,Side". Vilde mahukas ilukirjanduslik looming on eesti kirjanduse ajaloos erakordse tähenduse ja tähtsusega
hakkas ,,Estonia" dramaturgiksja EV saadikuks Berliinis. Elas Eestis ja Saksamaal, E.Vilde ,,Kogutud teosed" ilmusid 33 köites 1923-35. Looming jaguneb kolme perioodi: - 1882-1895 - järkjärguline lähenemine realismile, meisterlikkuse saavutamine, süvenemine sotsiaalsetesse probleemidesse - 1896-1912 - väljakujunenud realist, oma teostega tõstis kriitilise realismi eesti kirjanduses valitsevale kohale - 1912- - areng psühholoogilise sügavuse, meisterlikuma karakterkujunduse ja aineesituse tiheduse suunas. Noore Vilde esteetilisi tõekspidamisi kujundasid Tallinna Linnateatri lavastused ja saksa klassikaline kirjandus, draamateosed eriti. Tajus kaasaja kirjandusliku maitse madalust ning tajus, et rahvusliku liikumise ideaalide ja reaalse tegelikkuse vahele oli tekkinud sügav kuristik. Toetus oma loomupärasele fabuleerimisoskusele ja jutustamisandele. Oma varasema loomingu on Vilde jaganud
annaabi.ee 
