Kõik mõisatele kuulunud maad jagati välja maata talupoegadele ja Vabadussõjast osavõtnuile. Maast ilma jäänud mõisnikele maksti riigi kassast "valuraha". Alates vabariigi algusaastaist toodeti riigis suurtes kogustes vilja, mida hakati eksportima ning koguma tagavarasid kriisiaegadeks ja võimalikeks ikaldusaastateks. Kuid peagi kujunes peamiseks tuluallikaks piimakarja-kasvatus ja piimasaaduste tootmine. 1930. aastate keskpaigaks olid kariloomade ja meiereide arv kahekordistunud. Autoritaalne eesti- Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused
toodeti riigis suurtes kogustes vilja, mida hakati eksportima ning koguma tagavarasid kriisiaegadeks ja võimalikeks ikaldusaastateks. Kuid peagi kujunes peamiseks tuluallikaks piimakarja-kasvatus ja piimasaaduste tootmine. 1930. aastate keskpaigaks olid kariloomade ja meiereide arv kahekordistunud. Eesti valitsemine 15.juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu Oktoobris 1933 pandi rahvahääletusele Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse. vabadussõjalaste koostatud uue põhiseaduse Sellega kehtestati laialdased projekt, mis koondas peaaegu kogu
vanad pesukünad ja pesupingid. Väiksem, samuti kolmel jalal seisev kaanega leivategemisnõu, mis viimasel sajandil on asendanud leivaküna, kannab Põhja-Eestis nimetust leivaastja. Lüpsik: Oli pealt laiem kaane ja kandesangaga puupang, harilikult varustatud piima kurnamiseks samasuguse oksaharust tilaga nagu piipkanngi. Piimapütt- e. tsõõrik: U. 25 cm läbimõõduga ja kuni 15 cm kõrge kaaneta nõu, mis mahutas 3-5 toopi, oli kuni koorelahutajate ja meiereide ilmumiseni üldkasutusel piima hapendamiseks ja lauale toomiseks. Kirn- e. putk, koorekirn: Enne piimatööstuse arengut tavaline võitegemise nõu. Ülalt pisut kitsenev kõrvade ja kaanega kõrge nõu, mille sees liikus üles-alla mänd koore võilelöömiseks. Lännik: On kuni 10-toobine pealt laienev väikeste kõrvade ja kaanega nõu, mida kasutati hapu- ja kohupiima, või, silkude jms. hoidmiseks ja kaasavõtmiseks.
minut. Loputada puhta veega. Koostis: quat, EDTA, naatriumkarbinaat, mitteioomme tensiid. Töölahuse pH 10,6. Ainega töötades kasutada isiklikke kaitsevahendeid. Aine sattumisel silma loputada koheselt rohke veega ja pöörduda arsti poole. Säilitada temperatuuril 5- 30°C lastele kättesaamatus kohas. Beerclean Toiduainetööstuse leeliseline desinfitseeriv üldpesuvahend pH 11 Beerclean on mõeldud toiduainetööstuse, õlle- ja mahlatootmise, meiereide desinfitseerivaks vahupesuks nii käsitsi kui survepesul. Emulgeerib efektiivselt loomseid ja taimseid rasvu, valgulist mustust. Mõõdukalt leeliseline. Kvaternaarsed ammooniumiühendid tagavad mikrobioloogilise puhtuse. Koostis: tensiidid, metasilikaat, betaiin. Kasutuskontsentratsioon 0,5 2,0%. Kasutamine: Pinnad loputada. Pesulahus valmistatakse 1% kontsentratsioonis (100ml/10L) 45°C vette, kantakse pinnale ja lastakse toimida 10-15 minutit.
Sajandivahetusel kuulus mõisatele ½ Eesti põllumaast. Neil hakati kasutama palga tööjõudu. Härgadekasvatamine oli peaaegu lõppenud. Põllumeeste Selts korraldas korrapäraselt väljanäitusi. Süvenes sotsiaalne kihistumine. XX SAJANDI ALGUSES: Eestis oli 52'000 ostutalu ja 23'000 rendi talu Maailma turul langesid vilja hinad - paljud talud läksid pankrotti Paljud talud spetsaliseerusid piimakarja kasvatusele - vajalik turg oli Peterburg Tekkis vajadus ühiste meiereide rajamiseks. Meiereisid rajasid peamiselt endised mõisnikud, sest neil oli vajalikku algkapitali. Toiduteravilja asemel hakati kasvatama söödavilja, heina, kartulit Majndust elavdati võttes kasutusele masinaid, uusi taimede sorte ja looma tõuge. Tööd leidsid ka agronomid (näiteks: Joosep Toots) 25 Süvenes sotsiaalne kihistumine. Suurenes maatameeste ja kehvikute hulk - 60% kõigist talupoegadest.
vajadus mundrite ja tekkide, telkide ja sõjaväevarustuse pakkekottide järele tagas Eesti kalevi-, puuvilla- ja linatööstuse toodangule kindla turu. Metalli- ja masinatööstus suutis säilitada 19-protsendilise osakaaluga teise koha, vaatamata 20. sajandi alguses toimunud seisakule. Selle tootmisharu ettevõtted (F. Krulli ja Wiegandi masinatehas, Volta elektromehaanikatehas, Dvigateli vagunitehas, Vene-Balti laevatehas jt) valmistasid põllutööriistu ja -masinaid, meiereide, saeveskite ja piiritusvabrikute seadmeid, kanalisatsiooni- ja veetorusid, külmutusseadmeid, aurukatlaid, naftamootoreid, kauba- ja reisivaguneid, allveelaevu, elektriaparaate ja -masinaid. Puidutööstuse osatähtsus toodangu struktuuris oli sajandi algusega võrreldes küll suurenenud, kuid 1-protsendiline tõus jättis ta viiendale kohale. Rohkete saeveskite hulgas oli ainukeseks suurettevõtteks as. A. M. Luther, mis ühena vähestest Eesti ettevõtetest oma toodangut eksportis.
annaabi.ee 
