Esiteks on meil kommunikatsioon, mis meid seob. Teiseks see kommunikatsioon põhineb millelgi, näiteks meie tundmustel või identiteedil. Identiteet võib põhineda rahvusel (eestlased), religioonil (kristlased), ajaloolistel (USA mitterahvuslus, võimaluste maa), majanduslikel (rikkad, vaesed), poliitilistel (sotsialistid, liberaalid) väärtustel ja eesmärkidel. Ühistunnetus liidab väärtuste tunnetajad ja eesmärkide taotlejad ühtseks meieks. Nendevahelise suhtluse tagajärjel tekib ühiskond. Teine definitsioon ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Kui suur on inimhulk? - See oleneb situatsioonist, ühtset piiri ei saa tõmmata. Mida tähendab korrastatus? Mis korrastab? Kui korrastatud peab olema kooselu? Kas peab olema riik, et oleks ühiskond? - Eestil ei olnud riiki, aga Eesti ühiskond säilis. Islami ühiskond koosneb mitmetest riikidest. Kas riik ja ühiskond on samatähenduslikud mõisted
23. Usulise äärmusgrupi tunnused religiooni dimensioonide kaupa. - rituaalid (liikmeksarvamine ainuomaste tunnuste süsteemi põhjal; pühendumisriitused erinevus ülejäänust maailmast) - doktriin (seisukohtade aktsentueeritud st kummalise rõhuasetusega süsteem; rõhutakse mingit erilist seisukohta ilmutused, suure juhi seisukohad, teatud kogemused, sünkretistlikud filosoofiad, määratleb tõelise pühaduse kriteeriumi jagades inimesed ,,meieks" ja ,,nendeks", eneselunastuslikkus täiuslikuks saamise eelduseks on grupiga liitumine, liikumises osalemine on tundmuslik mitte ratsionaalne) - emotsioonid (ekstaasid, meditatiivsed seisundid, eufooria või vihkamine, emotsiomaalne side grupiliikmete vahel, teadvuse teisenenud seisundid, mina destruktsioon st lahtiütlemine iseendast ja oma minevikust grupiga liitumisel, illusoorne tegelikkusetaju)
psühholoogilised tulemid. - rituaalid (liikmeksarvamine ainuomaste tunnuste süsteemi põhjal; pühendumisriitused erinevus ülejäänust maailmast) - doktriin (seisukohtade aktsentueeritud st kummalise rõhuasetusega süsteem; rõhutakse mingit erilist seisukohta ilmutused, suure juhi seisukohad, teatud kogemused, sünkretistlikud filosoofiad, määratleb tõelise pühaduse kriteeriumi jagades inimesed ,,meieks" ja ,,nendeks", eneselunastuslikkus täiuslikuks saamise eelduseks on grupiga liitumine, liikumises osalemine on tundmuslik mitte ratsionaalne) - emotsioonid (ekstaasid, meditatiivsed seisundid, eufooria või vihkamine, emotsiomaalne side grupiliikmete vahel, teadvuse teisenenud seisundid, mina destruktsioon st lahtiütlemine iseendast ja oma minevikust grupiga liitumisel, illusoorne tegelikkusetaju)
Kui aga inimesed järjest enam harjuvad ära selliste asjadega, siis hakkab kahanema ka üks oluline teise inimese aitamist motiveeriv tegur. Me üha enam kohanema ära sellise stressiga. Teiseks protsessiks mis aitamist mõjutab on hädasolijate alavääristamine. Kui nähakse, et teine kannatab ilma põhjuseta, siis hakatakse hädasolijat alavääristama. Selline protsess võib välja viia ohvrite süüdistamiseni. Empaatiatunde piirid: Inimestel on väga tugev tendents jagada maailma "meieks" ja "nendeks", omadeks ja võõrasteks. Seetõttu on inimestel empaatiatunne sagedamini endasarnaste, omade vastu kui nende, võõraste vastu. Informatsiooni üleküllus: Üldiselt on abivalmiduse aste madalam linnades ja kõrgem maal. Stanley Milgram arvas, et aitamise madalam tase linnades võib olla seotud suurema informatsiooni küllastatuse astmega. Linnas on info üleküllastumus. Selleks, et toime tulla, peavad nad
annaabi.ee 
