Nemad olid tunnistajaiks Jeesuse mitmesugustele imetegudele. Mõned neist on Jeesuse hukkamise järgselt kirja pannud oma mälestused Jeesusest ja tema õpetusest. Need mälestused, evangeeliumid (evangeelium kr. k. rõõmusõnum) on Piibli teise osa, Uue Testamendi olulised osad. Oma mälestused panid kirja Matteus, Markus, Luukas ja Johannes. Evangeeliumides on kirjas ka Kristliku usuõpetuse olulisimad põhitõed ning olulisim kristlik palve Meieisa palve (lad. k. Pater noster...). Evangeeliumid kirjeldavad Jeesuse vangistamist juudi vaimulike poolt ning tema valesüüdistuse alusel süüdimõistmist nii juutide kui ka Rooma riigivõimu kehastava Pontius Pilatuse poolt. Vaatamata sellele, et Pilatus nägi Jeesuse süütu olevat, lasi ta ometi Jeesust peksta ning poos ta risti nagu kurjategija. Ristilöömine leidis aset Kolgata mäel. Keskpäeval toimus suur päikesevarjutus, mis kestis kolm tundi. Pärast seda olla Jeesus hüüdnud: "Elii
1. Heinrici Chronicon Livoniae. Ajavahemik 1180-1227, kirjeldatud on eestlaste kombeid, usundit, keelt, rahvalaulu, isiku- ja kohanimesid, põlluharimist jm. Sõnad maleva, kylekunda, vanem, Odenpe, Sackala, Tarbata, Viliende, Sontagana, Lembitus, Maniwalde; Laula, laula, pappi! Maga magamas! 2. 1525 Lübeckis trükitud katekismus ja 1535 Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus. Säilinud 11 lk leiti1929. a, sisaldas tõenäoliselt kümme käsku, usutunnistuse, Meieisa palve, ristimissakramendi ja altarisakramendi tekstiosa ning pihtimisõpetuse. Mõeldud preestritele. 3. Georg Mülleri jutlused levisid käsikirjalistena, trükiti 1891. 39 jutlust pidas autor aastatel 1600-1606, kõneks katk ja selle tagajärjed, 1601.a nälg, kombed, elu-olu, ajalugu. Omavad kiriku-, keele-, olustikuloolist, aga ka kirjanduslikku väärtust. 4. Heinrich Stahl, kirikuõpetajana P-Eesti kogudustes töötanud õpetaja, koostas ja avaldas 2 eesti-saksakeelset kogumikku
saj - Baltisaksa kodanluse ja aadli identiteedis omandas luteri usk eriti 18.-19.saj keskse tähenduse - Eesti maarahva hulgas säilisid paganluse ja katoliikluse sugemed veel kaua Luteri usu oluline mõju: eestikeelse kirjanduse algus - I teadaolev eestikeelsest teksti sisaldav vaimulik raamat trükiti Lübeckis 1525, aga hävitati seal kohtu otsusega ja pole säilinud - I säilinud eestikeelne terviktekst nn Kullamaa käsikiri (~1524-1532, vakuraamatus): 1. Meieisa palve, Ave Maria ja usutunnistus 2. Tõlkija Kullamaa preester - 1535 trükiti Wittenbergis alamsaksa- ja eestikeelne luteri katekismus: 1. Eesti keelde tõlkis Tallinna õpetaja Johann Koell 2. Keelati ära ja lehekülgi leiti 1929 - 1554 ilmus Hamburgis trükitud eestikeelne katekismus: 1. Autor Tartu pastor Franz Witte ja pole säilinud Reformatsiooni mõju eesti kultuurile - 16.saj hakkasid Euroopas reformatsioonist tulenevalt arenema moodsad kirjakeeled: 1
mets). Talurahvas ja katoliiklus: Talurahvas peab teadma: Meie Isa Palve, Ave Maria, usutunnistus, Meie tervitus palve. Eestikeelse kirjasõna sünd- Varasemad eesti keelsed sõnad pärinevad Henriku kroonikast: Laula! Laula! Pappi! maga magamas, maia, malewa. Vanimad sidusad eestikeelsed tekstid on säilinud alles 16. sajandi esimesest poolest. Sel ajal ei saa veel rääkida eesti kirjakeelest, vaid kirjutatud eesti keelest. Vanimad säilinud eestikeelsed katoliiklikud tekstid - Meieisa ja Ave Maria palved ja usutunnistuse (1524-1532) Kullamaa kiriku vakuraamatu viimasel lehel. Teated esimesest eestikeelsest trükisest pärinevad 1525. aastast Lübeckist - Lübecki raad püüdis reformatsiooniideede leviku piiramiseks kõrvaldada käibelt luterliku sisuga usulist kirjandust. Päevaraamatusse on tehtud sissekanne, et Lübecki raad pani "Kuldsarve" kõrtsis aresti alla vaadi, mis oli täis luterlikke raamatuid, samuti liivi, läti ja eesti rahvakeeles (ac estonico). 1530
annaabi.ee 
