tänapäevasele euroopa kultuurile. Mitu tuhat aastat tagasi alustas inimkond siin oma nn. ajaloolist aega - see toimus küll väljaspool Euroopat, praeguse Iraagi aladel asunud muistses Mesopotaamias. Tõlkes tähendab Mesopotaamia kahejõemaad, sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge - Tigris ja Eufrat. Seal elasid mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja, mida võib pidada üheks meieaja tsivilisatsiooni nurgakiviks. Imetlusväärseid tulemusi saavutasid Mesopotaamlased ehituse alal. Ehituskunstis peamiseks materjaliks oli päikese käes kuivatatud põletamata savitellis. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavavõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlused hämmastavad oma suurejoonelisusega. Tsikuraat oli astangutega ülespoole ahenev torn. Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht.
See on ideaalsete kangelaste poeem, tsentraliseeritud iseloomustustega. Aeneast juhib ,,saatus", kõik toimib jumalate käsul. Ta on passiivne. ,,A" põhitoon on kõikide tunnete pateetika. V eesmärk vapustada, üllatada lugejat. Ülev toon. Niiet Homerose eepostega sarnane, kuid samas põhjalikult erinev. Kokkusurutud voolav stiil. Horatius 65-8 eKr Eriline autor, sest tema looming on täielikult säilinud. Vormiline uuendus, värsivorm, mida nim epoodideks. Satiir on temaga seotud. Mitte meieaja mõistes vaid teravad õpetussõnad ja moraal. Terav ja hulljulge suhtumine. Tema kajastas ka Rooma tegelikku palet läbi huumori. Kirjutab piduliku elukõne, kus kirj kui hästi kõik on, aga kõne lõpus tuleb välja, et kõnepidaja oli liigkasuvõtja. ,,Epoodid" nim lüürilist luuletust, milles pikem ja lühem värss vahelduvad. H jambides kirj epoodid tulvil pinget on vastandiks Vergiliuse, kes kirj tundelises bukoolikas. H kirj luuletusi alguses rooma teemadel
ülemaks ta nimetati 21. novembrist. sõitis oma polguga peagi Viru rindele, kuhu jäi Vabadussõja lõpuni. 29. detsembril 1919 ülendati ta alampolkovnikuks. Vabadussõja teenete eest sai H. E. Kauler Vabadusristi I/2. Ka pärast vabadussõda jätkas H. E. Kauler 1.suurtükiväepolgu ülemana. 12. septembrist 1921 asus ta õppima Kindralstaabi Kursustele esimese lennu koosseisus. 1923. aasta kevadel kaitses ta seal väitekirja ,,Propaganda kui uus võitlusabinõu meieaja sõjas. Tema organiseerimine rahu- ja sõjaajal Maailmasõja ja vene revolutsiooni kogemuste järel'', ning lõpetas oma stuudiumi sama aasta 4. mail. Pärast selle tulevase Kõrgema Sõjakooli lõpetamist läks H. E. Kauler esialgu tagasi oma 1. suurtükiväepolku; 15. märtsist 1924 aga määrati ta Ranna-, Õhu- ja Sisekaitse staabiülemaks ning ( nii imelik, kui see ka ei ole) iseenese abiks operatiivalal. Neis ameteis olles ülendati H. E. Kauler 24. veebruaril 1927 koloneliks. 1
Kui esialgu see probleeme ei tekitanud, siis 1930. aastate majanduskriisis pidid kutselised ajakirjanikud üha enam konkureerima juhusliku leivaotsijaga. Ajakirjanduse kiire industrialiseerumine tõi kaasa kapitali järjest suureneva mõju turukonkurentsis tõusid esiplaanile väljaandjate majandushuvid. Harald Vellner kirjutas ajakirjanike seitsmendas albumis: "Sulega töötaja elukutse sarnaneb apostli omale, see on pühitsetud elukutse. Kuid vaevalt saab meieaja ajakirjanik millalgi oma tööd tõsiselt võtta. // Ajaleht on poliitilise reklaami või ärilise propaganda ettevõte. Au, ausus, õigus ja tõde see ei rikasta kassat, sellega ei arvesta pankur. /tsiteeris üht anarhisti/ ST "Ajakirjanduse suuna on määranud elu ise ja see ei või olla parem kui ta ümbrus, ta lugejad." Ajakirjanike hulgas tõusis päevakorrale ajakirjanike harituse küsimus. Rudolf Sirge: ajakirjanduses oleneb kõik kutse kandja aususest, hinnangutest
annaabi.ee 
