toetajaks nagu tema isagi. Kuid ilmselt ei saa väita, nagu oleks Kaupo 1200. aastal kristlaste leeri kuulunud: vaevalt oleks temalt sellisel juhul pantvangi nõutud. Seega on võimalik, et toona oli Kaupo veel koguni ristimata, pidi selle piiskopi survel sel aastal vastu võtma ja tema lõplik pöördumine leidis aset ehk alles Rooma-reisi ajal. Liivlaste vastuhakk Turaidas ja teistes linnustes. 1206. aastal tegid liivlased eelviimase tõsise katse ristisõdijatele vastu hakata ja mehitasid nende vastu mitmed linnused, sealhulgas Turaida. Kaupo, kes sel ajal viibis Riias, asus koos teiste ristisõdijatega omaenese linnuse vastu sõjaretkele. Viimast rõhutas oma kroonikas ka Henrik, esitades nõnda näite sellest, kuidas tuleks alati õigele usule truuks jääda. Ristisõdijate ülekaalukal väel õnnestus linnus peagi vallutada ning seejärel süüdati see põlema. Milline osa selles oli täpselt Kaupol, jääb Henriku jutustuses ebaselgeks.
Kauplemise kõrvalt kasutati juhust ja rünnati võõraid laevu ja rüüstati naaberpiirkondi. Gokstadi laev suurim viikingite laev, mis pärineb aastast 900. Suuremad linnad : Birka ja Sigtuna. Viikingite salgad : Elanikkonna kasvu ja maapuuduse tagajärjel olid sageli taluperede nooremad pojad sunnitud otsima elatist kaubandusest ja mereröövist. Röövsaak huvitas ka sisevõitluses alla jäänud konungeid, kellest paljud varustasid omal kulul laevu ja mehitasid neid seiklus-ja saagihimuliste meestega. Nii kujunesidki viikingite salgad.IX saj alates hakkis nad regulaarselt rüüstama poliitiliselt killunenud Lääne-Euroopat. Gröönimaa vallutati Norrast põgenenud Erik Punase juhtimisel, seal sobis lõunarannik karjakasvatuseks. Eriku poja Leif Erikssoni eestvõttel jõuti ka Põhja-Ameerika kuid sinna ei jäädud kauaks. Gröönimaal püsis asustus kogu keskaja vältel, kuni kliima külmenemine nad XV saj lahkuma sundis
I aastatuhande teisel poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrval rünnati võõraid laevu ja rüüstati naaberpiirkondi. Kauplemiskohtadena kerkisid esile näiteks Birka ja hiljem Sigtuna ja Hedeby. Elanik kord kasvas ja tuli maapuudus. Taluperede noroemad pojad kellel kodus maalvaldust ei nappinud pidid elatist otsima kaubandusest ja mereröövist. Röövsaaks huvitas ka sisevõitluses alla jäänud konungeid, kellest paljud varustasid oma kulul laevu ja mehitasid neid saagihimuliste meestega. Nii moodustusid viikingite salgad. · usund ja kultuur Skandinaavlased austasid lodousjõude, eriti päikest, loodusobjekte(puid, jõgesid ,allikaid ja järvi) ning ka esivanemaid. Maailm oli nende kujutluses asutatud paljude müütiliste olenditega, kelle seal olid näiteks hiiud, mäevaimud trollid ja naissõdalased valküürid- Viimased kogusid lahinguväljadel langenud sõjameeste laipu, et toimetada nad võitluses hukkunud sõdalaste valda Valhallasse
multietniline, multikultuurne ja multireligioosne riik. Juba Gediminas kutsus oma riiki juute ja andis privileege, mida hiljem Vytautas veelgi laiendas. Lisaks juutidele rändasid kagu poolt Leedusse veel kaks väikest rahvarühma, mis on tänini suutnud säilitada om aeripära: juudiusulised turgi soost KARAIIMID ja muslemitest TATARLASED. - Õigeusu ja katoliku vaimulikel oli oluline osa: ruteeni ehk slaavi vaimulikut mehitasid riiklikku bürokraatiamasinat (ruteeni ehk kanseleislaavi keel oli ametlik riigikeel), poola vaimulikud juhtisid katoliku kiriku tegevust Leedus. Riigiametid olid siiski mõeldud leedulastele. Väismaalastel oli keelatu omada maad. - Pärast Vytautase surma sattus personaalunioon Poolaga kahtluse alla. Vytautase vend ZYGIMANtAS ja Jogaila poeg SVITRIGAILA alustasid terve kümnendi väldanud kodusõda vürstitrooni pärast
annaabi.ee 
