Feodaalid olid elukutselised sõjamehed ,kelle tööd tegid ära talupojad .Kuna keskajal polnud kuningatel võimalik oma sõjameestele rahas maksta ,siis tasuti feodaalidele maatükkidega .Sellist korraldust ,kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harivad isandatest sõltuvad talupojad ,nimetatakse läänikorraks e. Feodalismiks.Vastutasuks pidid feodaalid teenima oma isanda sõjaväes,mida nimetati feoodiks e. Lääniks.Feodaal pidi sõjas lootma omaenda jõule ,mehisusele ja sõjalistele kogemustele .Feodaal pidi 40 päeva aastas teenima oma kuninga sõjaväes. Rõivastusesemeks oli põhiliselt lina ja seda kasutati üsna laialdaselt.Rõivaste järgi otsustati omaniku jõukuse üle ,selle rõhutamiseks lasti mantel õmmelda ,kas kalevist või siidist ja ääristada kallite karusnahkadega .Talupojad kandsid linasest või viilasest kangast rõivaid ,mis oli tavaliselt tumedamat värvi .Külmemal ajal lisandus lambanahkne ürp
VII) oli kaotamas autoriteeti isegi liitlaste seas. Jeanne´il õnnestus minna Charles´i audientsile ning toetudes oma nägemustele ja peas kumisevatele häältele, veenda teda edasi võitlema. Aprillis 1429 asuski ta kaptenina Prantsuse armee etteotsa, et võidelda piiramisrõngasse sattunud strateegiliselt tähtsa Orleans´i linna gall suurearvulise inglaste väe vastu. Ta tormas lahingusse väe eesotsas valgel ratsul, hoides kõrgel prantslaste võitluslippu. Tänu Jeanne´i vaprusele ja mehisusele ning kaaslaste innustamisele õnnestuski lahing võita ning inglased Loire´i orust välja ajada. Tunnistajate ja osavõtnute hilisemate kinnituste kohaselt oli Orleans´i all peetud lahing väga kangelaslik ning mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. Sellele vaatamata prantsuse sõjavägi sai ülekaaluka võidu. Praegusaja ajaloolased peavad seda lahingut sõjaajaloo üheks kangelaslikumaks üldse. Juulis 1429 võitis Prantsuse armee tema juhtimisel ka lahingu Reims´i all.
Nagu Richard Lee on üelnud: "Mentaalne vormisolek on täpselt sama oluline kui füüsiline valmisolek ning teadmised selle kohta tuleks noorelt omandada." Sellest tsitaadist võin ma järeldada seda, et kõike tuleb õppida noorelt. Näiteks võiks tuua Eesti riigi: 1918. aastal, kui kuulutati välja Eesti Vabariik olid paljud joovastuses, aga oli ka neid, kes nutsid, sest paljud isamaa mehised pojad olid langenud võitluses oma kodumaa eest, sest tol hetkel suudeti mõelda ainult mehisusele, ning ei võetud asju mõistusega. Teise Maailmasõja alguseks, ei olnud me endiselt oma vigadest õppinud, ning taaskord, olime me võõra võimuall. Kuid lõpuks õpiti oma vigadest, ning mitmed aastad hiljem suudeti verd valamata taastada iseseisvus see on ühtlasi ka kõige tähtsam tarkuse märk. Siinkohal on Platonil õigus, kui puuduks tarkus, ei eksisteeriks ka riiki. Milleks on meile vaja mõõdukust, kui parimaid tulemusi saavutatakse kirega asju tehes
näha on ka viht ja kibu. Paremal all asetseb kiri Kaks kanget koos ning samas nurgas on firma logo. Kaugelt vaadates jätab reklaam oma lööklausega väga vahva mulje. Üldpilt on nii eestlaslik ( saun ja kange eesti mees) kui ka välismaine ( Chevrolet logo). Kolme sõnaga on kõik tähtsam kokku võetud. Tegemist on kindlasti meestele suunatud reklaamiga, reklaamitakse tehnikatooteid pakkuvat firmat. Mehes tuuakse esile ürgne vaim ja jõud sõnaga kange. See viitab mehisusele ning äratab kindlasti tähelepanu. Teatud määral väärtustatakse sõbrasuhteid. Omamehelik laad annab mõista, et Chevrolet oleks kui vana sober, kellega koos rammu katsuda, saunas käia ja ehk ka õlut juua. Kange saunaline ei pelga kuuma. Tehnika ja inimese samastamise läbi viidatakse mehe tugevusele ja vastupidavusele, nad sobiks väga hästi kokku. Sõnaühend kaks kanget viitab sellele, et nii mees kui ka masin koos oleksid just õige kooslus.
maavalitsejaks (60. a. e.Kr.). Aastal 51 a. e.Kr. suri Crassus idas võitluses partalastega. Nüüd oli Caesaril konkurents väiksem. Põhjapoolne osa Galliast oli veel vallutamata. Seda osa kavatseski Caesar Rooma võimusesse võita. Kümne aasta jooksul vallutas Caesar terve Gallia ja nihutas riigi piirid Reinini ja Atlandi ookeanini. Galliat vallutades põrkas Caesar kokku ka germaanlastega. Viimased ei suutnud roomlaste paremale sõjakunstile ja nende mehisusele vastu seista. Nad läksid tagasi Reini jõe taha. Gallialased aga omandasid roomlaste keele ja kombed ning jäid Rooma riigile truuks. Neis sõdades näitas Caesar end hea väejuhina ja lõi enesele tubli sõjaväe, kes oli oma pealikule sõnakuulelik ja truu. Pompeius, omaaegne kuulus väejuht ja riigimees, sai Caesari peale kadedaks. Ta hakkas kartma, et Caesar väga võimsaks saab ja tema üsna kõrvale tõrjub. Seepärast otsustas ta ühes Rooma senatiga Caesari Rooma kutsuda
Seal korduv skeem on Platonile tüüpiline ja avab tema metoodika ka üldisemalt. Sokratese tegelaskuju kaudu tahab Platon, et me teeksime endale selgeks, mis on mehisus kui selline, tabamaks mehisuse ideed. Kuigi vestlus lõppeb Platoni varajastele dialoogidele iseloomulikul moel tulemuseta, on olulisim juba öeldud. Oluline on, et suuname oma tähelepanu õigele asjale: erilistelt mehistelt tegudelt mehisusele endale. Mõistlike ja moraalsete olenditena peame me endale selgeks tegema, mis on mehisus vooruse ühe liigina. Kuid selles jõuame selgusele ainult otsides kõiki mehisuse ilmnemisvorme ühendavat tegurit – mehisust kui niisugust, niisiis mehisuse ideed. Platon on kinnitanud, et selline mehisuse idee on olemas. Voorusel on ja peabki olema objektiivne alus, kuna muidu ei saa meil olla puhast teadmist sellest. Et mingi üksik tegu
Makedoonlaste lahingurivi - faalanks ning hävitas seejärel kreeka palgasõduritest koosneva jalaväefaalanksi, millest jäid ellu vaid alla kahe tuhande vangivõetud mehe. Võitjad kaotasid vähem kui sadakond sõdalast, võidetud kuni 20000. Granikose jõe lahingus juhtis Aleksander ise raskerelvis Makedoonia ratsaväge ja sattus sageli otse keset lahingumöllu. Teda kaitsesid siis kas tema kõrval võitlevad ihukaitsjad või isiklik vaprus ja võitlusoskused. Just tänu mehisusele, millele lisandusid väejuhi oskused, saavutas Aleksander makedoonia sõdurite hulgas enneolematu populaarsuse. Vangivõetud kreeklased kuulutati makedoonlaste poolt reetureiks, neediti ahelaisse ja saadeti Makedooniasse sunnitööle. Tapetud maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel lahinguväljale ja nende hauale kuhjati vägev kurgaan. Granikose lahingus hukkunud Makedoonia sõdurite vanemad ja lapsed vabastati maamaksudest, kõigist isiklikest riiklikest koormistest ja
annaabi.ee 
