hetääriks saada, peab sul peale hea välimuse ja nõtkuse olema väljapaistev mälu, sa pead oskama lugeda kolmes murdes, huvituma ajaloost, tundma filosoofilste õpetuste algeid. Siis suudad sa võrdsena vestelda peootide ja filosoofidega nind ületad mõningaid vähem võimekaid mehigi. Aga sellest on veel vähe. Sul peab olema eksimatu maitse riietuse alal, sa pead taipama üht-teist skulptuurist ja maalikunstist ning pead oskama ehk ka ise joonistada. Pead suutma esimesest pilgust tungida inimese loomusesse, oskama mehi allutada nende tahet muserdamata, täia perenaise kohustusi mümpoosionidel.
koolipõlves, kui Tiina oli väike jalutu tüdruk. Kuidagi Indreku mõjul saab Tiina jalgele. Tolleks ajaks aga Indrek teda enam ei tunne, ei mäleta). Pärast poja surma püüdsid Karin ja Indrek mõtteid aktiivse seltsieluga kõrvale viia, kuid mees tüdineb sellest ruttu. Karin aga ei saa oma seltskonnast loobuda, kuigi tegemist on rohkem poosiga: tegelikult ta ei tunne hingesugulust nende inimestega, talle on tähtis enda uhkus. Autor on kujutanud seltskonnadaame ja mehigi tühiste ja mõttetute inimestena, rahvarämpsuna, kelle hulgas valitseb ühtlane eneseupitamine arulagedusega käsikäes. Seda tunneb Karingi, kui ta mõnikord kohvikust tulles tunneb end olevat käinud läbi solgitoru. Ometi ei luba ta endal loobuda sinna minemast, talle on liiast tähtis enda isik ja selle kajastus teise silmades, talle on vaja tunnet, et teda hinnatakse ja seda loodab ta leida seltskonnast. Probleemid suurenevad, kui Karini isa jääb pankrotti: sõber ärimees
Aga ta ei tee midagi, et mees endale saada (mitte enne viiendat osa igatahes). Pärast poja surma püüdavad Karin ja Indrek mõtteid aktiivse seltsieluga kõrvale viia, kuid mees tüdineb sellest ruttu. Õigupoolest tunneb ta enda elu suht nõmedana, sest ta elab nagu mingit kodanlane. Karin aga ei saa oma seltskonnast loobuda, kuigi tegemist on rohkem poosiga: tegelikult ta ei tunne hingesugulust nende inimestega, talle on tähtis enda uhkus. Autor on kujutanud seltskonnadaame ja mehigi tühiste ja mõttetute inimestena, rahvarämpsuna, kelle hulgas valitseb ühtlane eneseupitamine arulagedusega käsikäes. Seda tunneb Karingi, kui ta mõnikord kohvikust tulles tunneb end olevat käinud läbi solgitoru. Ometi ei luba ta endal loobuda sinna minemast, talle on liiast tähtis enda isik ja selle kajastus teise silmades, talle on vaja tunnet, et teda hinnatakse ja seda loodab ta leida seltskonnast.
Aga ta ei tee midagi, et mees endale saada (mitte enne viiendat osa igatahes). Pärast poja surma püüdavad Karin ja Indrek mõtteid aktiivse seltsieluga kõrvale viia, kuid mees tüdineb sellest ruttu. Õigupoolest tunneb ta enda elu suht nõmedana, sest ta elab nagu mingit kodanlane. Karin aga ei saa oma seltskonnast loobuda, kuigi tegemist on rohkem poosiga: tegelikult ta ei tunne hingesugulust nende inimestega, talle on tähtis enda uhkus. Autor on kujutanud seltskonnadaame ja mehigi tühiste ja mõttetute inimestena, rahvarämpsuna, kelle hulgas valitseb ühtlane eneseupitamine arulagedusega käsikäes. Seda tunneb Karingi, kui ta mõnikord kohvikust tulles tunneb end olevat käinud läbi solgitoru. Ometi ei luba ta endal loobuda sinna minemast, talle on liiast tähtis enda isik ja selle kajastus teise silmades, talle on vaja tunnet, et teda hinnatakse ja seda loodab ta leida seltskonnast.
«Ja ometi kardate teie mind, armuline preili, sest teie olete ju enese kaitseks bürgermeistri kaasa võtnud.» «Bürgermeister Sandstede on minu isalik sõber. Isale ei tohtinud ma sellest külaskäigust sõnagi lausuda ega ka üksipäini kaugele välja sõita. Mispärast peaksin ma teid kartma? Ma tean, et teie aus mees olete.» «Ometi ei usu teie mind.» «Kuidas nii?» «Teie ei tulnud mulle tänu tunnistama, vaid mind usutlema.» Agnes vaatas tummalt enese ette maha. «Teie olete minu mehigi usutlenud ja neile raha pakkunud,» kõneles Ivo armuta edasi. «Teie tunnete minu mehi vähe; nad mõistavad sõna kuulda.» «Siis olete neil ometigi keelanud tõtt rääkida?» küsis Agnes järsku; ta tuhmid silmad põlesid ja püüdsid Ivo ainsast silmast läbi ta hinge tungida. «Võib-olla,» kostis Ivo mõrudalt Agnes langes äkisti tema ette põlvili maha, tõstis ristipandud käed käigi mehe poole üles ja siis
annaabi.ee 
