Haide Männamäe Leon Kann 10.B Juhendaja : Dea Proode Haide Männamäe Haide Männamäe on tuntud Eesti näitleja Teda on teada aasta 2011 filmist ,, Surnuaiavahi tütar "Milles ta mängis Jasmiini Ema Õnne 13 ( 1996 ) Kelgukoerad ( 2006 ) Haide on mänginud mitu meherolli Haide Männamäe Haide Männamäe, 42, on teadaolevalt ainus eriharidusega Eesti naiskloun. "Kõige raskem ülesanne oli koolis - mine ja aja teised naerma," tunnistab ta. Haide õppis klouniks Kopenhaageni teatrikoolis The Commedia School. Sinna läks ta elukaaslase Toomas Trossiga mõni aasta pärast peda näitejuhidiplomi taskussepistmist. Klounid Haide Männamäe mängis koos oma mehega Toomas Trossiga Klouneid ,, Piip ja Tuut ,, Pilt PILT Haide oma mehega
eemalejäämine laste kasvatamisest muudab kasvatuse ühekülgseks. Isa roll laste kasvatamisel omab olulist tähtsust, kui tähelepanu pöörata laste soolistele erinevustele ja vajadusele erinevate soorollide kujunemisel aluseks olevate rolli eeskujude järele. Kõik ju tahavad, et nende tütardest kasvaksid naiselikud naised tõelised daamid ja poegadest mehelikud mehed tõelised härrasmehed. Pojad tahavad olla oma isade sarnased ja tütred õpivad isa kaudu tundma meherolli. Isa lähedust vajavad kõik lapsed, aga eriti vajavad seda poisid. Meeste arusaam isarollist võib olla väga erinev ja sellest tulenevalt on isasid ka väga erinevaid. Soome Jyväskyla Ülikooli pedagoogika doktor Jouku Huttunen on isaduse mõistet vaadelnud neljast aspektist: 1. Geneetiline ehk bioloogiline isa on mees, kes on viljastanud munaraku, seega mees kui sigitaja; 2. Juriidiline isa mees, kes on seadusjärgselt lapse isa, juriidilise isadusega
Kuna on aind üks näitleja, siis ta kehastab ise mitut rolli. Ta annab edasi mehe ja ka ürgmehe rolli pluss veel kehastab oma naist. Ta peab sellepärast ka kahekõne iseendaga, olles kord mees, kord oma naine ja vaieldes ja rääkides siis niimoodi. Seda oli väga huvitav jälgida, kuna Jan Uuspõld on väga andekas naiserolli edastamisel. Ta suudab matkida väga loomulikult naise kehakeelt ja ka hääletooni, näoilmet ning olekut mehe suhtes. Naiserollist hüppab ta aga kohe meherolli ning on hoopis teine inimene kohe. Ümberkehastudes meheks on ta mühaklik ja sõnaahter, naise vingumise ja norimise peale ta ainult ühmab või podiseb midagi. Naisena on ta hästi uudishimulik ning tahab just palju rääkida. Rollilahendus on rajatud pigem psühholoogiale, samas pisut ka kehakeelele toetuv. Tema kehakeelest on kohe arusaada kas ta esitab parasjagu naiserolli või meherolli, sest riideid ta ju vahetamas ei käi alati on ta teksades, valges särgis ja valgetes tossudes
Kuna on aind üks näitleja, siis ta kehastab ise mitut rolli. Ta annab edasi mehe ja ka ürgmehe rolli pluss veel kehastab oma naist. Ta peab sellepärast ka kahekõne iseendaga, olles kord mees, kord oma naine ja vaieldes ja rääkides siis niimoodi. Seda oli väga huvitav jälgida, kuna Jan Uuspõld on väga andekas naiserolli edastamisel. Ta suudab matkida väga loomulikult naise kehakeelt ja ka hääletooni, näoilmet ning olekut mehe suhtes. Naiserollist hüppab ta aga kohe meherolli ning on hoopis teine inimene kohe. Ümberkehastudes meheks on ta mühaklik ja sõnaahter, naise vingumise ja norimise peale ta ainult ühmab või podiseb midagi. Naisena on ta hästi uudishimulik ning tahab just palju rääkida. Rollilahendus on rajatud pigem psühholoogiale, samas pisut ka kehakeelele toetuv. Tema kehakeelest on kohe arusaada kas ta esitab parasjagu naiserolli või meherolli, sest riideid ta ju vahetamas ei käi alati on ta teksades, valges särgis ja valgetes tossudes
Isa roll laste kasvatamisel omab olulist tähtsust, kui tähelepanu pöörata laste soolistele erinevustele ja vajadusele erinevate soorollide kujunemisel aluseks olevate rolli eeskujude järele. Tahaksime ju kõik, et meie tütardest kasvaksid naiselikud naised tõelised daamid ja poegadest mehelikud mehed tõelised härrasmehed. Pojad tahavad olla oma isade sarnased ja tütred õpivad isa kaudu tundma meherolli. Isa lähedust vajavad kõik lapsed, aga eriti vajavad seda poisid. Meeste arusaam isarollist võib olla väga erinev ja sellest tulenevalt on isasid ka väga erinevaid. Soome Jyväskyla Ülikooli pedagoogika doktor Jouku Huttunen on Barbara Hobsonile ja David Morganile toetudes isaduse mõistet vaadelnud neljast aspektist: 1. Geneetiline ehk bioloogiline isa on mees, kes on viljastanud munaraku, seega mees kui sigitaja; 2
o Tüdruk, kes mängueas ei ole oma isale tähtis olnud, kes on isa meelest valest soost või keda isa töö või karjääri tõttu pole märganud, põeb hiljem ebakindlust oma naiselikkuse suhtes. See võib takistada tal loomast terveid suhteid vastassoo esindajatega. o Pojad tahavad olla oma isade sarnased ja tütred õpivad isa kaudu tundma meherolli. Isa lähedust vajavad kõik lapsed. Isa funktsioon on lapsele teadmisi anda, õpetada teda toime tulema nende probleemidega, mida tema ette seab ühiskond · VANAVANEMAD: o Enamiku inimeste jaoks on vanavanema roll oluline osa elutsüklist. Paljud vanavanemad elavad üsna lastelaste lähedal, samas kui need, kes asuvad kaugemal, säilitavad tavaliselt
laste kasvatamisest muudab kasvatuse ühekülgseks. Isa roll laste kasvatamisel omab olulist tähtsust, kui tähelepanu pöörata laste soolistele erinevustele ja vajadusele erinevate soorollide kujunemisel aluseks olevate rolli eeskujude järele. Tahaksime ju kõik, et meie tütardest kasvaksid naiselikud naised - tõelised daamid ja poegadest mehelikud mehed - tõelised härrasmehed. Pojad tahavad olla oma isade sarnased ja tütred õpivad isa kaudu tundma meherolli. Isa lähedust vajavad kõik lapsed, aga eriti vajavad seda poisid. 45 KASUTATUD KIRJANDUS Afanasjeva, T. 1984. Perekonnaportreed. Tallinn. Eesti Raamat. Burgess, A. 1997. Isarolli muutumine. Varrak. Fromm, E. 2006. Armastuse kunst. Tallinn. Pegasus. Hansson, L. 2001. Naine, perekond ja töö. Tallinn. TPÜ. Hansson, L. 2006. Perekond ja uued sotsiaalsed riskid. Tallinn. TLÜ. Hansson, L. (2007)
annaabi.ee 
