Truudus on juhuse puudus! Ma vihkan sind ,,Mina" kaitse: regressioon, identifikatsioon Regressiivne käitumine on arengutasemest madalamal tasemel käitumine Keerulise, ülejõu käiva tegevuse asendamine ülilihtsaga, millega kindlasti toime tuleb Lunimine, vingumine, palumine lapselik käitumine millegi saamiseks Alkoholi jt uimastite tarbimise õigustamine Enese alavääristamine Identifikatsioon on peamiselt seotud mehenaise käitumisrollidega, aga ka tähtsa teise inimese käitumise, välimuse jms matkimine K.G.Jung Arhetüübid ema arhetüüp Taassünni arhetüüp Meesnaine Rahvuse arhetüüp Eysencki isiksusemudel H.J. Eysencki isiksusemudel Kaks isikuse dimensiooni: E ekstravertsus ja N neurootilisus (Dimensions of Personality, 1947). Ekstravertsus (E) ja neurootilisus (N) kirjeldavad käitumise individuaalseid erinevusi ning on asetatud 2dimensioonilisele skaalale.
KABIMÜTSI LÕIKED: 1KABIMÜTSI KUKLAOSA 2KABIMÜTSI ÄÄR Tori segakoori naised kabitanudes Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level PÕLL Vanasti kuulus põll ainult abielunaistele; neiud ei tohtinud seda kanda. Sama oli ka tanudega. "Nagu peakate nii oli ka põll mehenaise märgiks, mis teda väliselt eraldas neiudest. // Tüdrukule, keda märgati raskejalgsena, seoti kohe põll ette. Neitsile oleks see olnud jälle teenimatu häbistus. // Mehenaine ei olevat tohtinud ilma põlleta külla ega kiriku minna, isegi mitte toast välja. Suvel särgiväel vilja lõigates olnud naisel põll ees (Manninen 1927: 316317). Nii oli see kuni 19. saj lõpuni, hiljem hakkasid põlle kandma ka tüdrukud (neiud). Eraldi olid kiriku, eraldi igapäevased põlled
Oma naissuhtid kasutades tegi karjääri. Ühiskond soosis ilma vaimuanneteta trügijaid. Tal polnud mingit moraali. Abiellus oma sõbra naisega, kes oli tark ja kirjutas Duroy jaoks artikleid. Järgmisena abiellus Duroy Pr kõige rikkama mehe tütrega. Oma nime muutis ta de Roy'ks. Töötas lehes "Prantsuse elu". Moonutas lehes tegelikkust ja trükkis ära seda, mis teistele rahameestele kasulik oli.), "MontOriol" (1886 Mehenaise vaheline armastus. Tegevus provintsilinnas. Christiane on abielus rikka mehega, Paul armub temasse, C jääb rasedaks, kuid P ei taha teda enam, jätab maha, sõidab ära, laps sünnib. P tuleb tagasi, kuid ei saanud last näha.), "Pierre ja Jean" (1888 lugu kahest vennast, isast ja emast. Vaikelu lõhub teade, et on surnud üks perekonnatuttav, varandus läheb testamendiga Jeanile, sest too olevat surnu poeg olnud
Proua Bonacieux oli seal tuntud kui kuninganna teenijaskonda kuuluv isik, hertsog aga kandis musketäride vormi, kes, nagu öeldud, olid sel õhtul valvekorras. Pealegi oli Germain kuningannale ustav ja võimaliku sekelduse korral oleks süüdistatud ainult proua Bonacieux'd, et ta oma armastatu Louvre'isse kaasa oli toonud -- ja ei midagi enamat. Proua Bonacieux võtaks kuriteo enda pea'e: tõsi küll, see hävitaks ta reputatsiooni, kuid mis tähtsust on siin maailmas väikese kaup-mehenaise reputatsioonil? Lossiõue pääsenud, läksid hertsog ja noor naine piki müüri edasi umbes kakskümmend viis sammu, si's tõukas proua Bonacieux väikest kõrvalust, mis päeval oli avatud, kuid õhtul tavaliselt suleti. Uks avanes, mõlemad astusid sisse ja leidsid ennast pimeduses. Ent proua Bonacieux tundis Louvre'i teenijaskonnale määratud lossiosa kõiki keerdkäike. Ta sulges enda järel ukse, võttis hertsogil käest kinni, astus kobades mõned