Koosneb viljakesest e. perikarbist ja seemnetest. 8. Mis on liitvili, mis lihtvili, kuidas jaguneb? Lihtvilja moodustamisest võtab osa ainult üks emakas. Jaguvili - jaguneb pesadeks. Lülivili - murdub üheseemnelisteks pesadeks. Liitvili - tekkinud ühe õie mitmest emakast (viljakesta konsistents, seemnete arv, vilja avanemine, viljalehtede arv). 9. Mis on megasporogenees? Emassugurakkude teke. Toimub meiootiline jagunemine. 4 hapoloidset megaspoori, millest 3 hävivad ja 1 jääb ellu ning tuum suureneb ja jaguneb 3 x mitootiliselt. Esimese jagunemisega tekib 2 tuuma, mis jagunevad kummalegi poolusele. Kummaltki pooluselt 1 tuum liigub raku keskele ja need ühinevad lootekotiks. Ühel poolusel kolmest tuumast tekivad sünergiidid ja munarakk. Teisel poolusel tekivad antipoodid. 10. Loomlevi ja tuullevi võrdlus Loomlevi Tuullevi
Ravim- ja dekoratiivtaimedena kasutatakse ainult mõnda liiki. Erieoselised, st neil on isas- ja emaseosed (suured, levivad kehvalt) heterospoorsed. Koldjas selaginell esineb harva Ida-Euroopa niisketel alpiaasadel. Mesofülli ja epidermi rakkudes on 1-2 plaatjat kromatofoori. Eospead paiknevad võsude tippudes. Sporangiumidest vabanenud mega- ja mikrospoorid hakkavad soodsates tingimustes idanema. Mikrospoori sees tekib isasgametofüüt. Emasgametofüüt areneb samuti peaaegu tervenisti megaspoori sees. Kui gametofüüt suuremaks kasvab, rebib ta megaspoori kesta katki. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodist kasvab sporofüüdi alge. Seega on erieoselisus tinginud gametofüütide kahekojalisuse ja redutseerumise. See on etendanud tähtsat osa taimde evolutsioonis. HÕIMKOND OSITAIMED. Puukujulised esindajad on täielikult välja surnud, kaasaegses taimestikus on säilinud ainult rohttaimed. Ehitus. Sporofüüdi iseärasuseks on männasena paiknevate külgharude esinemine
Varre epiderm on õhulõhedeta. Lehed on ühesuguse kuju ja suurusega, vanematel lehtedel langeb keeleke ära. Mesofülli ja epidermi rakkudes on 1-2 plaatjat kromatofoori. Õhulõhed asetsevad enamasti lehtede alapoolel. Eospead paiknevad võsude tippudes. Sporofüllid erinevad märgatavalt tavalistest lehtedest, nende keelekesed ei lange ära. Igas eospeas, sporofüllide kaenaldes, paiknevad lühikeste jalgade otsas mega- ja mikrosporangiumid. Megasporangiumis tekib neli megaspoori, mikrosporangiumis – hulk mikrospoore. Sporangiumidest vabanenud mega- ja mikrospoorid hakkavad soodsates tingimustes idanema. Mikrospoori sees tekib isasgametofüüt. See koosneb ühest vegetatiivsest rakust ja tugevasti redutseerunud anteriidist, mille sees arenevad kahe viburiga spermatosoidid. Emasgametofüüt areneb samuti peaaegu tervenisti megaspoori sees. Kui gametofüüt suuremaks kasvab, rebib ta megaspoori kesta katki. Läbi kolmeharulise lõhe väljub osa gametofüüdi
Mesofülli ja epidermi rakkudes on 1-2 plaatjat kromatofoori. Õhulõhed asetsevad enamasti lehtede alapoolel. Eospead paiknevad võsude tippudes. Sporofüllid erinevad märgatavalt tavalistest lehtedest, nende keelekesed ei lange ära. Igas eospeas, sporofüllide kaenaldes, paiknevad lühikeste jalgade otsas mega- ja mikrosporangiumid. Megasporangiumis tekib neli 22 megaspoori, mikrosporangiumis hulk mikrospoore. Sporangiumidest vabanenud mega- ja mikrospoorid hakkavad soodsates tingimustes idanema. Mikrospoori sees tekib isasgametofüüt. See koosneb ühest vegetatiivsest rakust ja tugevasti redutseerunud anteriidist, mille sees arenevad kahe viburiga spermatosoidid. Emasgametofüüt areneb samuti peaaegu tervenisti megaspoori sees. Kui gametofüüt suuremaks kasvab, rebib ta megaspoori kesta katki. Läbi kolmeharulise lõhe väljub
toestatud juhtkimp. Varre epiderm on õhulõhedeta. Lehed on ühesuguse kuju ja suurusega, vanematel lehtedel langeb keeleke ära. Mesofülli ja epidermi rakkudes on 1-2 plaatjat kromatofoori. Õhulõhed asetsevad enamasti lehtede alapoolel. Eospead paiknevad võsude tippudes. Sporofüllid erinevad märgatavalt tavalistest lehtedest, nende keelekesed ei lange ära. Igas eospeas, sporofüllide kaenaldes, paiknevad lühikeste jalgade otsas mega- ja mikrosporangiumid. Megasporangiumis tekib neli megaspoori, mikrosporangiumis hulk mikrospoore. Sporangiumidest vabanenud mega- ja mikrospoorid hakkavad soodsates tingimustes idanema. Mikrospoori sees tekib isasgametofüüt. See koosneb ühest vegetatiivsest rakust ja tugevasti redutseerunud anteriidist, mille sees arenevad kahe viburiga spermatosoidid. Emasgametofüüt areneb samuti peaaegu tervenisti megaspoori sees. Kui gametofüüt suuremaks kasvab, rebib ta megaspoori kesta katki. Läbi kolmeharulise lõhe väljub
või mitme viljalehe kokkukasvamisel • Koosneb sigimikust, emakakaelast ja -suudmest Sigimik Ülemine: asetseb vabalt õiepõhjal, tekkinud ainult viljalehtedest Alumine: moodustamisest võtavad osa kõik õieosad, mille alustega kasvab kokku Keskmine: vähemalt alumine pool on teiste õieosadega kokku kasvanud Sigimik võib olla ühe, kahe või mitmepesaline Sigimikus tekivad seemnealgmed Megasporogenees ehk emassugurakkude teke Arhespoor jaguneb meiootiliselt – 4 haploidset megaspoori, millest 3 hävivad, üks jääb ellu ja tuum suureneb ning jaguneb 3 korda mitootiliselt: ◦ Esimese jagunemisega tekib 2 tuuma, mis liiguvad kummalegi poolusele ja jagunevad seal veel kaks korda – kummalgi poolusel 4 tuuma ◦ Kummalti pooluselt 1 tuum liigub raku keskele ja need ühinevad lootekotiks ◦ Ühel poolusel kolmest tuumast tekivad sünergiidid ja munarakk ◦ Teisel poolusel tekivad antipoodid Õievalem ja õiediagramm
annaabi.ee 
