üle, ilma et tulnuks karta nende pahameelt ja kättemaksu. Aischylos oli kuulus Ateena traagik, kes kirjutas tragöödiasarja ,,Oresteia" Teine tähtis tragöödia suurkuju oli Sophokles, kelle teoseks oli ,, Kuningas Oidipus" Aristophanes oli aga Kreeka komöödiakirjanik. Dionüüsiad Dionüüsid olid riiklikud , kindla kava järgi korraldatud pidulikud rituaalid. Etendused toimusid päevavalgel vabas õhus teatri keskmes paikneval näiteplatsil orkestral. (Megalopolise teater Peloponnesose poolsaarel) Nii komöödiate kui ka tragöödiate eest jagati autoritele auhindu. Kasutatud kirjandus Mait Kõiv "Inimene,ühiskond, kultuur" (lk 116-121) www.wikipeedia.org (-olümpiamängud, antiikaja teater, Dionüüsiad,komöödia, tragöödia)
saj eKr) tuli nende eest maksta kaks obooli -- vaestele andis raha riik etenduste fondist.(Lill,A.2004, lk 210) Tragöödiaetendus Kreekas oli koos massiüritus, korraga nii sotsiaalne kui ka kunstiline nähtus. Teatrisse tuli kokku tavaliselt üle 10 tuhande vaataja, järelikult pidi esitatav kaasa haarama suurt hulka inimesi ja olema neile huvitav. (Lill,A.2004, lk 210) Teatrid olid tohutu suured näiteks Ateena teater mahutas 17 000, Megalopolise oma 44 000 vaatajat. Ateena riik andis teatri rendile eraisikule, kes pidi hoolitsema remondi eest.(Lill,A.2004, lk 276) 3. Teater Roomas Teater ei saavutanud Roomas sellist populaarsust ja taset nagu Kreekas. Kaua aega ei olnud Roomas ühtegi teatrihoonet. Etendusi korraldati foorumil, näidendid tõlgiti kreeka keelest ja kohandati Rooma oludele. Rooma teatrid erinesid kreeka omadest: nad ehitati mitte mäeküljele, vaid lauskmaale ja olid
(Lill, A.2004, lk 210) 13 Tragöödiaetendus Kreekas oli koos massiüritus, korraga nii sotsiaalne kui ka kunstiline nähtus. Teatrisse tuli kokku tavaliselt üle 10 tuhande vaataja, järelikult pidi esitatav kaasa haarama suurt hulka inimesi ja olema neile huvitav. (Lill, A.2004, lk 210) Teatrid olid tohutu suured – näiteks Ateena teater mahutas 17 000, Megalopolise oma 44 000 vaatajat. Ateena riik andis teatri rendile eraisikule, kes pidi hoolitsema remondi eest.(Lill, A.2004, lk 276) 2. Teater Roomas Teater ei saavutanud Roomas sellist populaarsust ja taset nagu Kreekas. Kaua aega ei olnud Roomas ühtegi teatrihoonet. Etendusi korraldati foorumil, näidendid tõlgiti kreeka keelest ja kohandati Rooma oludele. Rooma teatrid erinesid kreeka omadest: nad ehitati mitte mäeküljele, vaid lauskmaale ja olid piiratud kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga
Spartale oli Messeenia iseseisvumine ränk löök, sest jättis riigi ilma umbes poolest territooriumist ja spartiaadid Messeenias paiknunud klerostest. Spartiaatide arv vähenes sellest ilmselt veelgi. Nii tõi Epameinondase sõjakäik kaas Sparta hegemoonia pöördumatu languse Peloponnesoses. Enim kasu tõi see, messeenlaste kõrval, arkaadlastele, kes taastasid spartalaste hävitatud Mantineia, moodustasid koogu Arkaadiat hõlmava liitriigi ja rajasid selle pealinna Megalopolise (Suurlinna). Paraku puhkesid arkaadlaste vahel peagi vastuolud, mida täiendas Arkaadia ja Elise tüli. 364. a. hõivasid arkaadlased traditsiooniliselt Elisele allunud Olympia ja korraldasid olümpiamängud ise, elislaste asemel. Viimaste rünnak Olympiale spordivõistluste ajal löödi relva jõul tagasi (võitlus käis pühamu territooriumil). Peagi said elislased Olympia taas enda valdusse (ega arvestanud arkaadlaste korraldatud mänge ametlikus nimekirjas)
annaabi.ee 
