koguni seitsmendajärgulist formaati tegelased. Talle võib ka olla vastu antud võrdväärne ja temaga seotud vastastegelane. Sel juhul, võib tekkida küsimus, et kuivõrd sarnaneb ta Mefistoga. Esimest korda on maininud Oru Pearu ja Mefisto võimalikku ühtivust Tammsaare ise. Oma kuulsas "Avalikus kirjas" kirjutab ta: "Tema oleks võinud kergesti nõrgausulistele lugejaile seletada, et Pearus oleks nagu midagi Mefistost, muidugi talupojarüüs." Krossi arvates võib sellest passaazist järeldada, et Tammsaare teadlikult sisendas lugejale Andrese ja Fausti assotsieerumise mõtet. Ain Kaalep aga järeldab oma essees Tammsaare passaazist, et Tammsaare ise vihjab sellele, et Pearu sarnasus Mefistoga on naeruväärne ja mõttetu. Jaan Kross ise ütleb: "Tundub, et sobiva lähenemishüpoteesina on Fausti-Mefisto ja Andrese-Pearu punktiirne, aga salgamatu rööbiklus koguni üpris kõlblik."
ja üksteist ületrumpavaid nõuandeid, aga ikka on palju õnnetuid ja ebateadlikke inimesi, kes kahtlevad nii endas kui oma arvamustes. Need on aastate vältel tekkinud ja inimestes kinnistunud jäigad arvamused, kuid 21. sajand tõotab tulla uue mõtteviisi ajastu, kus on kombineeritud elutõed erinevatest religioonidest. Jumal ei ole enam üks suur olend, kes määrab sinu saatuse. Jumal on iga inimese ja looma sees ning igaüks saab otsustada oma saatuse. Goethe oli püüdnud Mefistost jätta mulje kui saatanast, kes proovib Fausti halvale teele viia. Ta muudkui upitas tegema teda asju, mis ei ole õiged. Kuid mis on õige ja mis on vale? Ei ole ju sugugi halb, kui Faust viib oma armastatud Margaretale ehtelaeka kingituseks, mis siis et Mefistofeles oli selle sõna otseses mõttes kuskilt välja võlunud. Eesmärk oli ju üllas. Inimene ei saa ju olla üldini hea, igaühe sees meist on ka väike kurat, kes meid suunab tegema halbu
Faust oli aga otsija. Otsija ei saa olla eluga rahul, sest otsija mõtleb ja avastab alati midagi uut. Uued teadmised ei pruugi aga alati õnne tähendada. Kes rohkem teab, see rohkem ka annab. Nagu öeldakse:"Teadmatus on õnnistus.".Rumalad on kogu elu vältel rahuolevad, vanemaks saades avastavad, et pole oma elus midagi saavutanud. Targad aga pole elu jooksul rahul endaga ja heal juhul saavutavad rahuolu alles surma eel. 11. Faust oli Mefistost peajagu üle ja alati sammuvõrra ees. Põhimõtteliselt päästis Fausti tema headus inimeste suhtes. Ta nii meeleheitlikult otsis võimalusi, kuidas inimeste heaks miskit teha ja need ta ka leidis. Mädasoost sai inimestele uudismaa, mis tõi jõukust ja õnne. Inglid otsustasidki viia Fausti taevasse, kuna ta tegi oma elupäevade lõpuni inimestele palju head. ,,Küll palju tean, kuid tahan kõike teada." Wagner
o MARTA AED Margareta kahtleb Faustis, kuna see ei käi kirikus. Faust väljendab oma panteistlikke vaateid : "Ta kõikehaarav, ta kõikehõlmav..... Kas kõik ei vooga kokku su pähe, südamesse, kas pole nähtav-nägematult suur, igavene saladus su ümber? Las täitub süda selle suuruses ja õndsustundes ühte sulades võid seda kutsuda ükspuha kuidas: õnn! süda! jumal! armastus! Kõik, kõik on tunne, aga nime ma talle ei tea..." lk 95 Margareta aimab Mefistost halba. Et olla koos pakub Faust Margaretele ema jaoks unerohtu. o KAEVUL - Grethen (Margareta) kõnelus sõbrannaga, kes peksab keelt ühest õnnetus tüdrukust Margarete teeb paralleele iseendaga : "End kiitsin, laites teiste süüd ja ise paljas patt ma nüüd. See aga, mis kurjale andis voli, ah kõik nii hea ja armas oli" lk 99 o LINNA MÜÜRI ÄÄRES - Margarete kiindumus Fausti on suur ja puhas, kuid
annaabi.ee 
