PROLOOG TAEVAS ( EELMÄNG) Jumal ja kurat (Mefistoteles ) arvavad inimesest erimoodi. Jumal arvab,et inimene on oma põhiolemuselt hea,ta ei soovi kellelegi halba ja kui eksib teelt, siis püüab end kohe parandada. Jumal on filantroop e. Inimesearmastaja. Mefisto meelest on inimene halb, ihne ja kade. Mefisto e.misantroop e. Inimestevihkaja. Mefisto & jumala vaheline leping- Jumal lubab üht inimest (Fausti ) eksitada mis tahes vahenditega teelt. Kui eksitamine õnnestub ja Faust on tänu Mefistole õnnelik, saab Mefisto endale Fausti hinge ja kõikide teiste eksinute hinged. Juhul kui eksitamine ei õnnestum, ei saa kurat enam ühtegi hinge endale põrgusse,sest maapeal läbinisti ausalt elamine polegi võimalik. Esimene osa : ÖÖ ( Fausti iseloomustus) Faust on tark vana mees, kuid tema elu tundub talle mõttetu ning ta tahab end ära tappa. Selle tõttu, et väljast kostab muusikat ja laulu ning on kevad, otsustab ta oma surma edasi lükata. Ta
sõnad?)! Faust mainib oma viimases monoloogis, et ta tahaks soost mäenõlval võitu saada, mülka muuta põllumaaks- see paneks ta töödele krooni pähe. Faust väärtustab seda, et rahvas oleks vaba vabal maal. ‘’Vaid see on väärt nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte võtma peab, kes ohte trotsib inimeste seas nii noorest peast kui kesk- ja raugaeas’’. ‘’See on mu ihaldatud ideaal, kui vaba rahvas asub vabal maal.’’ Faust ütles Mefistole lepingu sõlmimise ajal, et kui ta iial hüüab ‘’Oh ilus hetk, oh viibi veel!’’, siis teda hukataks silmapilk. Nii laususki Faust oma viimases monoloogis ühel kaunil hetkel ‘’Veel viibi, ilus oled, viiv!’’ ning ‘’Oh ülev hetk, mu elu ilusaim!’’. Seejärel Faust suri. 7. Missuguse hinnangu annab Mefisto Faustile? Mefistofelese hinnang Faustile, oli halb. Mefisto arust ei rahuldunud Faust mingi õnnega ning lasi ennast peibutada pettekujutlustel. 8
„Trubaduur“ (1853) ja „La traviata“ (1853). Viimati oli ooper „Estonia“ laval 40 aastat tagasi, mil peaosas särasid unustamatud Georg Ots ja Tiit Kuusik. 4. Faust- Charles Gounod’ Klassikaline Fausti-lugu jõuab Estonia lavale Gounod’ tuntuima ooperi näol, millele annavad ootamatu lahenduse Dmitri Bertman ja Ene-Liis Semper, kelle käsitluses tuli rahvusooperis 2007. aastal lavale mitmeid auhindu võitnud Erkki- Sven Tüüri „Wallenberg“. Faust müüb oma hinge saatan Mefistole ja saab temalt vastu nooruse, et võrgutada Margarete, kelle süütu saatuslik ilu on teda lummanud. Kuid saatanaga kaupa tehes pole võitjaid – ühe hetkega on Faust võimeline alandama meest, kes Margaretet jumaldab, tapma tema venna ja tõukama naise hullumeelsusesse. Gounod’ muusika võlub eriti kaunite meloodiatega – äratundmisrõõmu pakuvad Margarete juveelilaul III vaatusest ning sõdurite koor II vaatusest. 5. La Traviata- Giuseppe Verdi
esimeseks naiseks, kellest sündisisd hiiglased ja kurjad vaimud), iseloomulik on ,et teed näitab Virvatuli kurjade jõudude hulka on sattunud ka Faust (ta on pattulangenu) näeb Margarete varjukuju tas ärkab süütunne. o VOLBRIÖÖ UNENÄGU side teiste osadega puudub kujutab endast satiiri 18. saj keskpaiga saksa kultuuri ja kirjanduselu kohta o SOMBUNE PÄEV. VÄLI Faust saab teada Margarete saatusest, teeb etteheited Mefistole, et see Margarete viletsust tema eest varjas. Mefistoteles küsib: " Kes oli see, kes ta hukatusse tõukas? Mina või sina?" Faust on vihast raevunud. Käsib end viia vanglasse, et päästa Margarete. o ÖÖ. Lage Väli - nõiasabat kestab, Faust jka Mefisto kihutavad võluhobustel vangla poole o VANGLA Faust jõuab armsama kongi juurde ja nendib. "Ta ainsaks süüks on süütu unistus
veel!" Faust peaks leidma rahulolu. Ta peaks tundma niisugust õnne, et ta ei tahaks, et see lõppeks eales. Selleks kasutab ta erinevaid vahendeid, näiteks meelelahutust: viib Fausti Auerbachi keldrisse jooma ja Volbriööle pidutsema. Kurat muudab ta ka nooremaks. Ta kasutab ka tundeid, pannes Fausti armuma. Ta muudab enda kasuks inimloomuse nõrkused ja pahed. Ta ei saavuta oma eesmärki sellepärast, et ei arvesta inimloomuse positiivseid külgi. 4.4. Mefistole ei meeldi, et Faust Margaretasse armub, sest Margareta on sügavalt usklik tüdruk. Kuna ta on pattudest puhas ja ta on jumala poolt, siis pole kuradil tema üle võimu ja see teeb tema jaoks eesmärgi saavutamise (Fausti õnnelikuks tegemise) raskeks. 5. ,,Fausti" võib pidada väärtkirjanduseks sellepärast, et see räägib kriitiliselt kogu inimkonnast. On palju vihjeid inimkonna pahedele. Mefistofelese viha inimkonna vastu ei ole põhjendamata, selles peitub ka tõde
annaabi.ee 
