muusikaõpetus aitab kaasa lapse igakülgsele arengule ning muusikaliselt enam arenenud lapsed on võimekamad ja edukamad ka paljudes muudes tegevustes (Muldma, 2007). Muusika väljendamine rütmilise liikumise kaudu kutsub lapses esile kehalise liikumise ja liigutused. Algselt on need ebakorrapärased, kuid lapse arenedes hakkavad järgima muusika meetrumit ja rütmi. Tulemused on paremad, kui tegevusega alustatakse juba varases eas. Lisaks meetrumile saab keha kaudu väljendada ka erinevaid temposid , dünaamikat, helikõrgusi, meloodia liikumist, kõlapikkusi ning muusika karakterit. Rütmiline liikumine on otseselt seotud rütmitajuga ning selle arendamisega (Pullerits, 2005). Muusikalis-rütmilise liikumise all vaadeldakse liikumismänge, mis omavad positiivset mõju lapse sotsiaalsele oskusele ja kollektiivsustunde loomisele. Muusikalised mängud aitavad lapsel üle saada hirmust teiste lastega suhtlemisel (Kiilu, 2010).
teravmeelselt seotud tempoga. Nimelt tuginevad variatsioonid järk- järgult lühenevate rütmivältuste täisnootidest kuueteistkümnendikeni, ning mida lühemaks muutuvad noodid (näiline kiirenemine), seda aeglasemaks läheb ka tempo. Sel kombel muusikat näiliselt meetrumist hoopis välja viies saavutabki Honegger illusiooni rongi liikuma hakkamisest (kuna ka rongirataste ühe kiirenev kolksumine ei allu ju kindlale meetrumile). Honeggeri viiets sümfooniast on väljapaistval kohal 3. sümfoonia "Liturgiline" (1946). Teos on kolmeosaline (nagu kõik ülejäänudki Honeggeri sümfooniad) ning nii sümfoonia ise kui ka selle osad kannavad pealkirju, mis on võetud katoliku missast. Esimeses osas "Dies irae" ("Vihapäev") tungivad ekpressiivselt esile kurjakuulutavad, hävitavad jõud. Orkestris domineerivad massiivselt vaskpillid, millele lisavad dramatismi madalate keelpillide ostinaatsed figuurid
mõttetegevust, vaid tundeid ja emotsioone. Seepärast on muusikal eriline roll lapse tunnetusprotsesside kujunemisel. Lasteaia muusikaõpetuse eesmärgid on kirjas riiklikus õppekavas ning muusikat õpetab vastava haridusega muusikaõpetaja. Sellegipoolest on muusikalised üldteadmised vajalikud kõikidele lasteaiaõpetajatele, sest taotlus on üks toetada lapse arengut talle vajalike kogemuste abil. Rütmiline liikumine on eelkõige rütmi elementide (meetrumile, erinevatele tempodele ja erinevatele rütmifiguuridele) toetuv ning rütmitajuga ja selle arendamisega seonduv liikumine. F.Hegi väidab raamatus ,,Improvisation und Musiktherapie", et kõik mis elab, see liigub; ja kõik mis liigub allub rütmile (Hegi, 1986:32). Inimesele kõige lähemal olevad rütmid on pulss ja hingamine. Aga ka meie ärkvelolek ja magamine, pingeseisundid ja lõdvestushetked, kõndimine ja jooksmine, meie harjumused ning elu- ja tööstiil allub teatud rütmile
analepsis - loo sündmuse jutustamine siis, kui hilisemad sündmused räägitud (hüpe ettepoole, varem toimunule; "flashback"); prolepsis - loo mingite sündumuste jutustamine enne eelnevate sündmuste jutustamist kiirendus-aeglustus (tempo) - tajutav teksti tempo, kui tempo eksisteerib, võib tekitada kiirendusi-aeglustusi (1 lk = 10 min ajast; ent siis 1 lk =10 a) sagedus (rütm) - vt. luulekonsp; ei allu meetrumile, tuleb kasutada muud .., igal juhul, kui rütmi kirjeldada, eelduseks see, et teatavad tekstiükstused korduvad mingi intervalliga. etc Fokusseerimine (tajumise küsimus, ei ole jutustamine) fokus. & loo suhe: väline / sisene (kes & kuidas, kelle silmade läbi) fokus. püsivus: püsiv / vahelduv (fokusseerimise-loo suhe) fokus. avaldumise alad: ruum, aeg psühholoogia, ideoloogia etc) - 3
annaabi.ee 
