arenesid ja Kuressaare linnus vajas tugevdamist, sajandi keskel ehitati müür kõrgmeaks ja rajati suurtükitornid. Hilisemad vallid ja bastionid on säilinud tänaseni, võimsaim neist on põhjabastionil paiknev 1971.–1972. aastal restaureeritud suurtükitorn 1470. aastaist. 1980. aastate 1. poolel taastati 37 meetri kõrgusel olev välismüüride peal asuv sakmelise rinnatisega umbes meetri laiune katustamata kaitsekäik. Seda mööda oli hea liikuda linnuse ühest 43 meetrisest küljest teise, nii vahiteenistust pidades kui ka vaenlast tőrjudes. Kaitsetorni kőrval on kahekorruseline nooltekoda e. ärkel, see asub linnuse värava juures, sest sissepääs vajas just kõige tugevamat kaitset. Langevärava tőstemehhanism paikneb ärkli alumisel korrusel, ülemise korruse pőhjaavadest kallati vaenlasele kive ning kuuma pigi, tőrva ja vett pähe vői lasti nooli. See kaitsesüsteem taastati analoogiate alusel;
Ingatsi matkarada Raja pikkus: 3.1 km (edasi - tagasi). Kaugus Riisa Rantsost 2,5 km Kestvus: 1,5 tundi Ingatsi matkarada algab Karusekoselt ja kulgeb piki metsasihti Kuresoo rappa. Raja algusosa läbib kilomeetrisel lõigul lodumetsa. Matkarajast vasakule jääb latieas lodumets ja paremale kunagise Vastemõisa metskonna raielank. Peale kilomeetrist käimist jõuab rada Kuresoo rabarinnakuni ja tõuseb Kuresoo rabale. Olles jõudnud üles rabale on võimalik 8- meetrisest vaatetornist imetleda Kuresoole avanevat vaadet. Edasi juhib laudtee laugastikku, kus on võimalik jalga puhata ja laukas üks kosutav suplus teha. Tagasiteel saab valida, kas käia juba läbitud laudteed mööda või keerata laudteelt ära pinnasrajale. Jalgraja läbimisel on vihmase ilmaga ja märjal aastaajal vaja matkasaapaid või kummikuid. Ingatsi rajal väärib tähelepanu: Mehekõrguseks kasvavad kallastarna kogumikud, Laudtee ääres kasvavad sihvaka varrega soo-ohakad,
kergemate bambusritvade poolt, siis tulid liimitud bambusritvad, seejärel klaaskiust ehk fiiberritvad, nüüdseks on kätte jõudnud süsinikritvade aeg. Siiski pole süsinikridvad praegu ainuvalitsejaiks. Selliste vooruste nagu kergus ja painduvus kõrval on neil kaks olulist puudust: kõrge hind ja õrnus. Seepärast on ka klaaskiust või komposiitmaterjalidest õngitsemisritvadel alles oma kindel koht. Ridva pikkus sõltub püügipaigast, mõnes jõekäärus piisab 3-4 meetrisest ridvast, mõnes kohas jääb ka 10 meetrisest ridvast väheks. Tavakalastajale sobib 6-7 meetrine ritv. Ritvu liigitatakse nende painduvuse järgi, mida sujuvam on paindekõver seda pehmem on ritv. Igapäevaseks kalastamiseks on paremad keskmised ja jäigemad ritvad. Sellise ehitusega ritvad vajuvad omaenese raskuse all vähem looka, võimaldavad täpsemalt sööta mängitada ja ergemalt kala haakida. /Õngitsemine lk. 102-103/ 3.2 Lihtkäsiõnge tamiil
Teleskoobile on planeeritud mitmesuguste lahutustega ja eri spektripiirkondades töötavaid spektrograafe ning pildikaameraid. Instrumente vahetatakse kiiresti, vähem kui kümne minutiga. Teleskoobi asukohaks saab kas põhjapoolkeral asuv Mauna Kea või lõunapoolkeral asuv Armazonese mägi. Esimesed vaatlused loodetakse teha aastatel 2017-2018. Suur Magalhaesi teleskoop: USA ja Austraalia ühisprojektina valmiva vaatlusriista peapeegel koosneb seitsmest 8,4 meetrisest peeglist: üks peegel keskel, kuus ringis ümber selle. Valgust koguva pinna poolest on see samaväärne 21,4meetrise teleskoobiga ja lahutusvõime poolest vastaks 24,5meetrisele teleskoobile. Sekundaarpeegel kooseb samuti seitsmest õhukesest peeglist, iga läbmõõt on 1,06 meetrit ning need paiknevad analoogselt peapeegliga. Sekundaarpeeglid täidavad ka adaptiivse optika ülesannet. Iga peegli külge on paigutatud 672 aktuaatorit., kokku 4700
Nii suur kaugus saatja ja vastuvõtja vahel näis füüsikaseaduste vastane. On ju raadiolaine nagu valguski elektromagnetlainetus, mis lainepikkudest palju suurema mastaabiga ruumis levib sirgjooneliste kiirtena. Maakera on aga ümmargune ja raadioside euroopast "nurga taha " Ameerikasse ei tohiks olla võimalik. Televisioonis ja nüüdisaegses ringhäälingus kasutatavad meeterlained käituvadki nagu arvaks korralik õpilane füüsiakatunnis ja Euroopast Ameerikasse nad ei levi. Alates 15-20 meetrisest lainepikkusest käituvad aga raadiolained teisiti ja nagu raadioamatöörid on paljukordselt tõestanud , võivad levida Eestist ka Uus- Meremaale. Esimestena said kaugraadioside olemasolust aru 1902. aastal Inglise füüsik Oliver Heaviside ja omal ajal kuulsa USA leiduri THomas Alva Edisoni esimese abilisena alutanud USA insenerteadlane A. E. Kennelly. Nad leidsid, et umbes 100 kilomeetri kõrgusel maapinnast peab olema elekterit juhtiv õhukiht, mis peegeldab kosmose poole
Observatooriumi ajalooga läbi väga pika ajaperioodi. Töö jaguneb kolmeks suureks peatükiks ja mitmeks alapeatükiks. Esimeses peatükis räägin Tõravere Observatooriumi rajamisest, algusaastatest, esimestest teleskoopidest ja teadlastest, kes observatooriumi rajamisega tegelesid. Teises peatükis räägin uurimissuundadest ja töötajatest, kes olid algusaastatel ja kes on ka praegu Tõravere Observatooriumis. Kolmandas peatükis räägin 1,5 meetrisest teleskoobist ning võrdlen teda maailma suuremate teleskoopidega. Uurimustöö andis mulle väga palju uusi ja huvitavaid teadmisi ning fakte Tõravere Observatooriumi kohta. Tänan väga oma juhendajat õpetaja Tiiu Rätsepat. Minu uurimustöö on täitnud oma eesmärgi. Koostaja: Juhendaja: 3 RESUME My research is named ,,Tõravere Observatory". Purpose of the research is to introduce
aastal ikka veel vangis. Keiko Fujimori valiti 2006. aastal kõige suurema häältesaagiga Peruu parlamenti ning ta lubas nõutava 140 000 asemel koguda uue partei registreerimiseks üle miljoni allkirja. Tema isa Alberto Fujimori oli Peruu president aastatel 1990-2000 ning on hetkel võimu kuritarvitamiste pärast kohtu all. Peruu bussiõnnetuses hukkus vähemalt 9 inimest 15.01.2008 00:12 Peruu lõunaosas hukkus eile vähemalt üheksa inimest, kui reisibuss kukkus 40-meetrisest järsakust alla. Õnnetus juhtus Cuzco ja Quillabamba linna vahelisel teel, kirjutas AFP. Politsei sõnul võis õnnetuse põhjustada tugev vihm või liigne sõidukiirus. Möödunud nädalal juhtus Peruu kirdeosas samuti raske liiklusõnnetus bussiga. Siis hukkus kaljult alla sõitnud bussis 14 inimest. Fujimori mõisteti kuueks aastaks trellide taha 13.12.2007 00:01 Peruu endine president Alberto Fujimori mõisteti süüdi võimu kuritarvitamises, kuid kohtuprotsess
annaabi.ee 
