Keha tipule A(xA;yA;zA) vastav koordinaatmurdjoon on nii kaksvaatel kui ka aksonomeetrilisel kujutisel tehtud punktiirjoonena. Koordinaatmurdjoone ehitamisel liigutakse teljestiku alguspunktist kõigepealt x-telge mööda (x-koordinaadi võrra), siis y-teljega paralleelselt (y-koordinaadi võrra) ning lõpuks z-teljega paralleelselt (z-koordinaadi võrra). Iga punkti kõik koordinaatlõigud võetakse kaksvaatelt otseselt sirkli haarade vahele ja kantakse üle aksono- meetrilisele kujutisele. Sele 25. a – kaksvaatega antud detailist; b – ristisomeetrilise kujutise tuletamine 21 7. Geomeetriliste kehade kujutamine Püramiidi lõikamine tasandiga Korrapärast kuuetahulist püramiidi lõigatakse kaldtasandiga α (e, p), mis on esiekraani suhtes risti (α ┴ ε2), läbides püramiidi kõiki tahke ja servi (sele 26). Eestvaates projekteeruvad lõikekujundit määravad punktid 1''..
enam olla füüsikalises vastastikuses seoses Universumi paisumisega. Sellepärast, et kahe ruumipunkti vaheline kaugus võrdub sellises piirkonnas ju nulliga. Kuid Universumi paisumine avaldub ju kahe ruumipunkti vahelise kauguse suurenemisel. Seda kirjeldavad ka vastavad kosmoloogilised võrrandid. Võib öelda ka nii, et ,,inimene ei ole enam ruumis, mis paisub". Sellisel juhul ei allu enam inimene Universumi ( meetrilisele ) paisumisele. Selle mõistmiseks vaatame järgmist analoogiat. Kui paat panna jõe peale, kus esineb silmanähtav vee voolamine ( vee tihedus on x ), siis see paat hakkab vee vooluga kaasa liikuma. Kui aga see paat satub jõe peal sellisesse piirkonda, kus vett ei ole ( vee tihedus on 0 ), siis paat enam vee vooluga kaasa liikuma ei hakka. Täpselt sama on ka Universumi paisumisega. Kui inimene on aegruumis ( dt = x ja ds = y ), siis ta läheb Universumi paisumisega kaasa. Kui
enam olla füüsikalises vastastikuses seoses Universumi paisumisega. Sellepärast, et kahe ruumipunkti vaheline kaugus võrdub sellises piirkonnas ju nulliga. Kuid Universumi paisumine avaldub ju kahe ruumipunkti vahelise kauguse suurenemisel. Seda kirjeldavad ka vastavad kosmoloogilised võrrandid. Võib öelda ka nii, et ,,inimene ei ole enam ruumis, mis paisub". Sellisel juhul ei allu enam inimene Universumi ( meetrilisele ) paisumisele. Selle mõistmiseks vaatame järgmist analoogiat. Kui paat panna jõe peale, kus esineb silmanähtav vee voolamine ( vee tihedus on x ), siis see paat hakkab vee vooluga kaasa liikuma. Kui aga see paat satub jõe peal sellisesse piirkonda, kus vett ei ole ( vee tihedus on 0 ), siis paat enam vee vooluga kaasa liikuma ei hakka. Täpselt sama on ka Universumi paisumisega. Kui inimene on aegruumis ( dt = x ja ds = y ), siis ta läheb Universumi paisumisega kaasa. Kui
enam olla füüsikalises vastastikuses seoses Universumi paisumisega. Sellepärast, et kahe ruumipunkti vaheline kaugus võrdub sellises piirkonnas ju nulliga. Kuid Universumi paisumine avaldub ju kahe ruumipunkti vahelise kauguse suurenemisel. Seda kirjeldavad ka vastavad kosmoloogilised võrrandid. Võib öelda ka nii, et „inimene ei ole enam ruumis, mis paisub“. Sellisel juhul ei allu enam inimene Universumi ( meetrilisele ) paisumisele. Selle mõistmiseks vaatame järgmist analoogiat. Kui paat panna jõe peale, kus esineb silmanähtav vee voolamine ( vee tihedus on x ), siis see paat hakkab vee vooluga kaasa liikuma. Kui aga see paat satub jõe peal sellisesse piirkonda, kus vett ei ole ( vee tihedus on 0 ), siis paat enam vee vooluga kaasa liikuma ei hakka. Täpselt sama on ka Universumi paisumisega. Kui inimene on aegruumis ( dt = x ja ds = y ), siis ta läheb Universumi paisumisega kaasa