kohal. Tavaliselt tuli levib ülesmäge. Teisiti, tuli mis läheb allamäge on aeglasema iseloomuga. Ülekuumendatud õhk tõukatakse tule ette kuivendamaks ning enne- soojendama prügi süttimiseks. Kui progresseeruv tuli jõuab lamedale pinnamoele võib leegi kõrgus neljakordistuda, kui tuli jõuab lainelisele pinnamoele võib uuesti leegi kõrgus, neljakordistuda. Teisiti, 1 meetri kõrgune leek künka all võib muutuda 4 meetriliseks, ning üles ronides 16meetriliseks. Kuigi leegi kõrgus sõltub kütuse olemasolust, võib ka väiksest põõsatulest kasvada kontrollimatuks tuleks. MÄRKIMISVÄÄRSED METSATULEKAHJUD TULI ASUKOHT HEKTARID KUUPÄEV SURMAD VARA Must neljapäev Victoria 5 milj. Ha 6. veebruar 1851 ~12 1 milj. Lammast Punane teisipäev Victoria 260,000 ha 1. veebruar 1898 12 2000 maja
4 -0.6 -0.8 -1 -1.2 Joont = a (1 - cos ) ( [0, 2)) nimetatakse kardioidiks. Selle joone u ¨heks para- meetriliseks esituseks on x = a (1 - cos ) cos y = a (1 - cos ) sin ( [0, 2)) . N¨ aide 14. Skitseerime polaarkoordinaatides esitatud funktsiooni = ( [0, 2]) 22 graafiku 1 -2 2 4 6 0
Sellepärast, et y4 on seotud ka ajaga ja tavalises 3-mõõtmelises ruumis liikudes me ju ei liigu ajas näiteks minevikku. Praegusi teadmisi geomeetriast ei saa antud juhul rakendada. Vähemalt sellise 4-mõõtmelise ruumi korral. Üks võimalus tegelikult veel on, kui me käsitleme pseudoeuk- leidilist geomeetriat. Näiteks Minkowski aegruum on pseudoeukleidiline 4-ruum, kus kahe sündmuse vahelise intervalli ruut on meetriliseks invariandiks: (△s12)2=(△x1)2+(△x2)2+(△x3)2+(△x4)2. x4=ix0=ict on imaginaarne ajakoordinaat ja ülejäänud kolm on Descartesi ruumikoordinaadid. Igal ajahetkel on oma ruumipunkt. Aeg on kestvus. Aeg mitte kunagi ei lakka ( ei jää „seisma“ ). Ajahetkede „vahetumisega“ ( näiteks esimesel sekundil, teisel sekundil jne ) „vahetuvad“ ka ruumi-
See on ,,meetriline paisumine". Näiteks kahe galaktika parve kaugenemine üksteisest on nagu kahe punkti vahelise kauguse suurenemine ruumis, mis esineb ka näiteks gravitatsiooniväljades ( ehk kõveras aegruumis ): kahe punkti vaheline kaugus ruumis suureneb üha enam mingisuguse taevakeha gravitatsioonitsentrist eemaldumisel. Seepärast kirjeldatakse Universumi paisumist ka meetrikaga. Seda nimetame me siin Universumi ,,relativistlikuks" ( või meetriliseks ) paisumiseks või Universumi paisumise relativistlikuks ( või meetriliseks ) mudeliks. 1.1.7.3.1 Universumi klassikaline paisumine 24 Joonis 13 Universumi paisumine kui kera paisumine. Tegemist on siin Universumi paisumise mudeliga. Kera kujutab kogu Universumit ja ,,kehad" M ning m on mingisugused suvalised galaktikad. M ja m asuvad kera peal see tähendab pinnal ( ehk
See on ,,meetriline paisumine". Näiteks kahe galaktika parve kaugenemine üksteisest on nagu kahe punkti vahelise kauguse suurenemine ruumis, mis esineb ka näiteks gravitatsiooniväljades ( ehk kõveras aegruumis ): kahe punkti vaheline kaugus ruumis suureneb üha enam mingisuguse taevakeha gravitatsioonitsentrist eemaldumisel. Seepärast kirjeldatakse Universumi paisumist ka meetrikaga. Seda nimetame me siin Universumi ,,relativistlikuks" ( või meetriliseks ) paisumiseks või Universumi paisumise relativistlikuks ( või meetriliseks ) mudeliks. 24 1.1.5.3.1 Universumi klassikaline paisumine Joonis 13 Universumi paisumine kui kera paisumine. Tegemist on siin Universumi paisumise mudeliga. Kera kujutab kogu Universumit ja ,,kehad" M ning m on mingisugused suvalised galaktikad. M ja m asuvad kera peal see tähendab pinnal ( ehk
annaabi.ee 
