Alepõllundus selle arenedes rahvaarv tõusis. Al 13.saj algas rahavarvu arvamine. 13.saj 150 000, 16.saj 300 000, 16.saj 400 000, 18-20.saj jõuti 1 milj, peale seda juurdekasv aeglustus. Mõjutab sõjad, nälg, katkud. Pärast 2 MS asus siia elama NL eri paikadest 1,57 milj inimest. HETKEL RAHVAARV VÄHENEB ! Rahvastiku andmeallikad: 1. Oletus 2. Kirikuraamatud, talude arv 3. Personaalraamatud 4. Taani hindamisraamat( 1 konkreetne rahvaloendus Eestis 1219) 5. 17.saj meetrikaraamat (hävis Põhjasõjas; ristimised, laulatused, matused ) 6. 18-19.saj ( Eesti oli Tsaari- Venemaa all ) hingederevisjon( rahvaloenduse eelkäija ) Esimene Eesti territooriumi loendus toimus 1861. Rahavastikuregistris on kõige olulisemad isikuandmed. Viimane loendus oli 31.dets 2000. 3 790 504 037 1797 4.mai SÜNDIMUS, SUREMUS, LOOMULIK IIVE Loomulik iive sündide, surmade vahe. Positiivne iise sündide arv on suurem. Negatiivne iive surmade arv on suurem. 2006 1
Video Viide tekstis (Kromanov 2012) Kasutatud Kromanov, G. (rež). (2012). Viimne reliikvia. allikates Videosalvestis. Tallinn: Eesti Päevaleht. Helisalvestis Viide tekstis (Rebane 1998) Kasutatud Rebane, T. (režissöör). (1998). Jõulujutud Helisalvestis. allikates Tallinn: Kaljukotkas. Arhiiviviide Arhiiviviide Viide tekstis (Jaani kiriku meetrikaraamat) Kasutatud Jaani kiriku meetrikaraamat. Eesti Ajalooarhiiv, f 1294, n 1, allikates s 113 A I-III. Suulised allikad Intervjuu (autori Viide tekstis (Juurikas 2013) koostatud) Kasutatud Juurikas, J. (2013). Intervjuu Johannes Pajuga. Läbi viidud allikates 10.10.2013. Käsikiri. Mälestused, Viide tekstis (Paju 2013) intervjuu (autor Kasutatud Paju, J. (2013). Johannes Paju mälestused
milles ta käsiltes momendi kõige akuutsemaid küsimusi. Ilma kirikuhoonete ja vaimuliketa ei olnud kiriku tegutsemine mõeldav. 6. jaanuaril 1586 anti Agricolale täitmiseks ,,Instruktsioon"- pikk ja põhjalik instruktiivne tegevuskava luteri kiriku kindlustamiseks. Pikemalt peatus dokument kiriku sissetulekute kindlaksmääramisel; dokumendi kohaselt pidi igas kirikus olema nimestikud ristitute, laulatatute ja surnute kohtae(meetrikaraamat). ,,Instruktsioonile" lisandus ,,Korraldus" kuidas toimida laastatud kirikute ja koolide kordaseadmisel, samuti kirikukohtu ja konsistooriumi töö korraldamisel. Paganate ohvrialtarid kästi maha kiskuda, ristisambad ja kabelid ära lõhkuda, hiied ja jumalad tulega põletada, et nende neetud nimed täielikult hävineksid. Pikemalt peatuti pastoritel. Pastorite võimekuse väljaselgitamiseks tuli neid kontrollida
Näide: Gümnaasiumi riiklik õppekava (2011). Riigi Teataja I, 14.01.2011, 2. Õigusakti elektroonilisele versioonile viitamisel esitatakse veebilehe aadress koos külastamise kuupäevaga. Näide: Gümnaasiumi riiklik õppekava (2011). Riigi Teataja I, 14.01.2011, 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/120092011002 (30.04.2013). Arhiivimaterjalid Säiliku nimetus, arhiivi täielik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number. Näide: Jaani kiriku meetrikaraamat. Eesti Ajalooarhiiv, f 1294, n 1, s 113 A I-III. Kirjastamata allikate viitamise puhul on oluline anda allikate loetelus piisavalt informatsiooni, et lugejal oleks võimalik allikad üles leida. Kirjastamata allikad on uurimis- ja lõputööd, õppematerjalid, memuaarid, intervjuud, märkmed jms. Kirjastamata allikaid viidatakse sõltuvalt nende kohta olemasolevast informatsioonist. Näide: Kumari, V. (2005). Hindamisvahendite komplekti koostamine ja katsetamine
d) artiklid teatmeteostes Artikli nimetus. Teose nimetus. Köide. Ilmumiskoht, ilmumisaasta, lehekülg (-küljed). Eesti. Eesti entsüklopeedia. 2. kd. Tartu: Säde, 1934, lk 521671. Õigusaktid Akti nimetus. Vastuvõtmise aeg. Allikas, milles akt on ametlikult avaldatud. Perekonnaseadus. (1994). Riigi Teataja I. 75, 1326. Arhiivimaterjalid Säiliku nimetus. Arhiivi täielik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number. Jaani kiriku meetrikaraamat. Eesti Ajalooarhiiv, f 1294, n 1, s 113 A IIII. Internetimaterjalidele võib viidata ainult siis, kui materjalil on välja toodud autor, kui sama materjali ei ole võimalik usaldusväärsematest allikatest kätte saada või kui on tegemist uurimisküsimusest lähtuva materjaliga. Kui te kasutate Internetist loetud allikat, mis on ka paberväljaandena samal kujul välja antud, tuleks viidata viimasele. Elektroonilisele
annaabi.ee 
