davad teoreemis 2.2 loetletud tingimusi 10 − 40 ning j¨arelikult 18 ¨ 2 UMBRUSED on mingi hulgal R m¨a¨aratud topoloogia suhtes punktide u ¨mb- ruste s¨ usteemideks. On kerge n¨aha, et see topoloogia on reaalarvude hulga loomulik topoloogia. N¨ aide 2.2 Olgu X meetriline ruum meetrikaga d : X −→ R, st kujutus d rahuldab n˜oudeid 10 d(x, y) ≥ 0 iga x, y ∈ X korral; 20 d(x, y) = 0 parajasti siis, kui x = y; 30 d(x, y) = d(y, x) iga x, y ∈ X korral; 40 d(x, y) ≤ d(x, z) + d(z, y) iga x, y, z ∈ X korral (nn. kolm- nurga aksioom). Arvu d(x, y) nimetatakse punktide x ja y vaheliseks kauguseks. Iga punkti x ∈ X ja iga positiivse arvu r jaoks defineerime lahtise kera B(x; r) keskpunktiga x ja raa- diusega r:
Ajendatud uuenduste saatmised o topoloogia muutustest teavitatakse kohe Maashoidmise taimerid (holddown timers) o topoloogia muutustel lastakse levida enne uut muudatust Sideliini-oleku marsruutimisprotokollid Marsruutimisala piires teavad kõik protokolli toetavad marsruuterid kõikide sideliinide ja võrkude infot (topoloogiat) Topoloogia tabelit vaadeldakse graafina ja arvutatakse nt Dijkstra algoritmiga igasse võrku parima meetrikaga marsruut Parim marsruut pannakse marsruutimistabelisse Meetrika seotud sideliini läbilasevõimega Kui mingi sideliini (võrguliidese( olek muutub, annab marsruuter sellest kõigepealt naabritele teada o saadetalse vaid oleku muudatuse info, mitte kogu marsruutimistabel Seejärel arvutatakse uus marsruutimistabel Transpordikiht Andmevoo teenus, veakontroll Ühenduse loomine Usaldatavad ühendused
See tähendab seda, et galaktikad ,,ise" tegelikult ei liigu, ainult Universumi ruumala suureneb ajas. See on ,,meetriline paisumine". Näiteks kahe galaktika parve kaugenemine üksteisest on nagu kahe punkti vahelise kauguse suurenemine ruumis, mis esineb ka näiteks gravitatsiooniväljades ( ehk kõveras aegruumis ): kahe punkti vaheline kaugus ruumis suureneb üha enam mingisuguse taevakeha gravitatsioonitsentrist eemaldumisel. Seepärast kirjeldatakse Universumi paisumist ka meetrikaga. Seda nimetame me siin Universumi ,,relativistlikuks" ( või meetriliseks ) paisumiseks või Universumi paisumise relativistlikuks ( või meetriliseks ) mudeliks. 1.1.7.3.1 Universumi klassikaline paisumine 24 Joonis 13 Universumi paisumine kui kera paisumine. Tegemist on siin Universumi paisumise mudeliga. Kera kujutab kogu Universumit ja ,,kehad" M ning m on mingisugused suvalised galaktikad
See tähendab seda, et galaktikad ,,ise" tegelikult ei liigu, ainult Universumi ruumala suureneb ajas. See on ,,meetriline paisumine". Näiteks kahe galaktika parve kaugenemine üksteisest on nagu kahe punkti vahelise kauguse suurenemine ruumis, mis esineb ka näiteks gravitatsiooniväljades ( ehk kõveras aegruumis ): kahe punkti vaheline kaugus ruumis suureneb üha enam mingisuguse taevakeha gravitatsioonitsentrist eemaldumisel. Seepärast kirjeldatakse Universumi paisumist ka meetrikaga. Seda nimetame me siin Universumi ,,relativistlikuks" ( või meetriliseks ) paisumiseks või Universumi paisumise relativistlikuks ( või meetriliseks ) mudeliks. 24 1.1.5.3.1 Universumi klassikaline paisumine Joonis 13 Universumi paisumine kui kera paisumine. Tegemist on siin Universumi paisumise mudeliga. Kera kujutab kogu Universumit ja ,,kehad" M ning m on mingisugused suvalised galaktikad
See tähendab seda, et galaktikad „ise“ tegelikult ei liigu, ainult Universumi ruumala suureneb ajas. See on „meetriline paisumine“. Näiteks kahe galaktika parve kaugenemine üksteisest on nagu kahe punkti vahelise kauguse suurenemine ruumis, mis esineb ka näiteks gravitatsiooniväljades ( ehk kõveras aegruumis ): kahe punkti vaheline kaugus ruumis suureneb üha enam mingisuguse taevakeha gravitatsioonitsentrist eemaldumisel. Seepärast kirjeldatakse Universumi paisumist ka meetrikaga. Seda nimetame me siin Universumi „relativistlikuks“ ( või meetriliseks ) paisumiseks või Universumi paisumise relativistlikuks ( või meetriliseks ) mudeliks. 1.1.7.4.1 Universumi klassikaline paisumine Joonis 14 Universumi paisumine kui kera paisumine. Tegemist on siin Universumi paisumise mudeliga. Kera kujutab kogu Universumit ja „kehad“ M ning m on mingisugused suvalised galaktikad. M ja m asuvad kera peal – see tähendab pinnal ( ehk
annaabi.ee 
